Mitte väga kauges tulevikus, puhkeb Kuu peal paiknevas YRO asunduses välkkiire epideemia mis paarikymne minuti jooksul ellimineerib kõik seal elutsenud araablased. Asja asuvad uurima miski tydrik-antropoloog ja kaks kohalikku turvainimest. Peatselt selgub, et asja taga on miskid omal ajal LAV''st välja söödud rassistid (a''la B.Kaburi "Kosmose Rannavetes"!), kes tahavad sarnase viiruse abil kõiki neegreid parematele jahimaadele kyyditada. Vahepeale paugutamist ja laser-bulleteid mingites kohalikes tunnelites ning loomulikult obligatoorsed "voodistseenid". Yhesõnaga, selle raamatu näol on tegemist yhe stiilipuhtama anglo-ameerika ulmesopakaga mida ma eales lugenud olen. Raamat vastab enam/vähem kõigile pretentsioonidele, mida mõnda Hollywoodi filmi näinud esteedihakatised ulmele kui niisugusele tavatsevad esitada. Tegevus on segu kriminullist ja actionist. Tegelased suhteliselt lamedad, tegevuse loogika on kohati leebelt väljendudes auklik, mingisugunegi kandev mõte puudub täielikult. Isegi naljakas ei olnud see raamat kuskiltki otsast. Lisaks sellele kumas kogu raamatust läbi autorite kangelaslik yritus kopeerida omaaegseid Heinleini Luna City lugusid. Välja tuli neil sellest umbes niipalju, et selline pyye oli kyll silmnähtav aga fakti konstanteerimisega asi ka piirdus. Tundub, et tyybid lihtsalt ei osanud. Samas ei välista ma, eriti arvestades, et tegemist on David Drake''i esimese raamatuga, et kunagi tulevikus võiks temalt ka midagi head tulla. Seni aga oli raamatu esimene lause ainuke mis neil enam/vähem hästi välja kukkus.