Spetsiaalselt kogumiku "Vettius And His Friends" avalooks kirjutatud lugu. Kohtuvad selles loos toosama Vettius (tollal Rooma linnapea ihukaitsja) ja riidekaupmees Dama. Viimane on tulnud linnapea juurde tööle sobitama oma perekonnasõbrast filosoofi Menelaust. Linnapea poegasid koolitama.
Kõik läheb justkui ysna hästi, kuni syndmuspaigale saabub keegi tyyp kes teatab, et tema on Prohvet Phyrruse saadik. Ja et Phyrruse andmetel on Menelaus yks igavene siga ja peale selle veel pederast. Hoolimata sellest, et kõigi jaoks on ilmne - toodud tõestusmaterjalid on võltsing, ei saa linnapea sääraste kahtluste all inimest oma võsukeste ligidusse lassta. Menelaus ja sooritab Vettiuse mõõgaga enesetapu.
Mõne aja pärast kohtuvad kõrtsis Vettius ja Dama. Mõlemad on tolle prohveti peale tigedad nagu herilased. Mehed arutavad seda asja omavahel, joovad veini, söövad vorstikesi.. ja lähevad siis koos asja pisut lähemalt uurima.
Lugu algas fantastiliselt. Ja kestis sellisena täpselt selle hetkeni kuni peategelased jalutades tolle prohveti templini jõudsid. Sealt edasi tuli mingi täielik soga. No kas siis tõesti ei saanud mingi näruse kirikutegelase ellimineerimist kuidagi paremini lahendada?