David Drake

Sarja "General" viimane osa. Tulevase troonipärija tapmise eest sarja eelmises raamatus, ootab Raj Whithalli lyhike kohtuprotsess ja pikk köis. Viimasel hetkel aga jõuab pealinne uudis - vahepeal neli aastat ilusti piiri taga pysinud islamlased on sealt taas välja roninud, ning ryystavad vana tuttava kindral Tewfiku eestjuhtimisel linnu ning kylasid.

Järgnev lahingutegevus leiab lõpu Tewfiku kapituleerumisega ning yhtlasi kogu planeedi yhendamisega keskse valitsuse alla. Kelle valitsuse alla konkreetselt, tuleb raamatu lõpus isegi kerge yllatusena.

Kokkuvõtteks. Terve sari on sisuliselt viieks raamatuks lahti kirjutatud pikk romaan. Tegemist on kyllalt hard-core military SF`iga. Kellele pikad, põhjalikud ja verised lahingustseenide kirjeldused ei meeldi - soovitan vältida.

PS! Ehkki sari käesoleva raamatuga ymber sai, võib Raj Whitehalli ja Keskust kohata Drake`i ja Stirlingi`i järgmises (seni minu teada veel nimeta) sarjas, mis algab romaaniga "Chosen".

Palju toredaid lahingustseene ja lõpuks kogu Bellevue tsiviliseeritud osa sisuline ühendamine Koloonia autonoomia säilitamisega. Ootuspärasel viisil selgitust leiab ka see, miks Thom Poplanichi vaja oli. :)

Ma ootan huviga järgmise sarja alguse kallale asumist, sest õnnetul kompuutril pidanuks selles ajastus ees seisma ilmselt veel ka üks suurem usureform - Täheinimese Vaimu kirik tundus teisitimõtlejate osas vägagi leppimatu isegi muhameedlastega võrreldes.

Mäletan, et S. M. Stirlingi nime kohtasin ma esmakordselt ühe ammuse Marduse antoloogia lisana ilmunud Indrek Hargla artiklis, milles teda süüdistati räige ameerikaliku elulaadi ja poliitkorrektsuse propageerimises. Niipalju kui ma mainitud autorit lugenud olen, need süüdistused paika ei pea, pigem vastupidi-Raj Whitehalli pentaloogia seisab igasugustest "pehmetest väärtustest" väga kaugel ja seda võiks iseloomustada kui kokteili Asimovi "Asumi"-tsüklist ja Spinradi "Terasunelmast". Ehk siis lugu (sisuliselt massimõrvarist) väejuhist, kes pärast galaktilise tsivilisatsiooni kollapsit Bellevue-nimelisel koloniaalplaneedil iidse superarvuti abiga ja vahendeid valimata keskvõimu taastab, sest arvuti prognooside järgi aitab vaid see galaktilisel tsivilisatsioonil taassündida. (Miks selleks just tugevat planetaarset keskvõimu on vaja, sellest ma aru ei saanudki, aga eks USA autori meelest ilmselt impeerium=kord, progress, heaolu.) Massimõrvad, linnade rüüstamine ja sõjavangide müümine orjaturul kuuluvad muidugi asja juurde... vähemalt muutuvad selliseid tekste lugedes kõikvõimalike sõjakurjategijateks liigitatavate isikute motivatsioon ning mõttemaailm kõvasti mõistetavamaks. Ka Raj Whitehall on ju eelkõige positiivne kangelane ja eks Bellevue planeedil levinud moraalipõhimõtted erinevad veidi meie 21. sajandi alguse humanistlikust mõtteviisist.

Peamine asi, mis hinde minu jaoks alla kisub, on pentaloogia liigne pikkus ja venivus... järjest lugedes tüütas ära, eriti mis puutub monotoonsetesse lahingustseenidesse. Ja kuna lõpp oli niikuinii etteaimatav, polnud sündmustiku täpne jälgimine just kõige põnevam protsess. Nii pika järjestikku kulgeva sündmustikuga teose/sarja puhul ei suuda enamik autoritest minu kui lugeja huvi pidevalt alal hoida ja Stirlingi ning Drake`i näol polnud tegu eranditega. Ehk siis praegusel hetkel valdab mind samasugune tunne, nagu enamasti pikka järjestikku loetud sarja lõpetades-tore oli, veel toredam, et lõpuks läbi sai.