1.
5
4.0
2.
17
3.941
6.
2
3.0
2.
1
4.0
3.
1
5.0
5.
2
3.5
13.
2
5.0
14.
3
5.0
15.
3
4.0
17.
1
4.0
19.
3
4.333
20.
1
5.0
22.
6
4.333
23.
3
4.333
24.
3
3.667
25.
4
5.0
26.
1
4.0
27.
2
5.0
28.
1
3.0
30.
1
3.0
2.
1
4.0
(jutt aastast 1963)
Omapärane on seegi, et erilise piinlikusega ses inimtühjas maailmas jälgitakse kaupade eest maksmist, mis tegelikkuses realiseerub võlaraamatusse nime ja summa kirjutamisega. Poole aja räägivadki nad sellest et tohi laristada ja kui kallis miski on.
Peab ütlema, et kui naise käitumine on (kui nimetatud väikesed iseärasused välja arvata) enam-vähem mõistusepärane, siis mees on pisut põrutada saanute killast, mida kinnitab ka tema jutustus oma minevikust. Ja kui ma loo vältel endamisi imestasin, et kuidas nad üldse seksile kui sellisele ei mõtle, siis lõpus saab ka see küsimus vastuse. Paraja nihkega lugu ja siin on veel muudki nagu näiteks mesilastaru lõhn.
