Lugu mehest kes nägi topelt. Igat eset ja inimest sellisena nagu too on. Ning selle kõrval sellisena nagu ta olla võiks. Hallid, närvilised, muserdatud inimesed. Ja igayhe selja taga - tark, enesekindel, naeratav nägu. Mõned inimesed on oma potentsiaalsele minale lähemal kui teised. Miks?
Fantastiliselt mõnusa feelinguga jutuke. Ainult et kõige selle sisse põimitud kaoseteooria jäi minusuguse mõttelaisa tyybi jaoks õlgukehitamapanevaks segasuseks. Tugev neli sellegipoolest.