Kõrgelt auhinnatud lühiromaan 90ndate algusest. Hea asi. Kui arstid avastavad, kuidas laps unevajadusest vabastada, kasutab seda võimalust esialgu mõni tuhat lapsevanemat maailmas. Selgub, et uni on midagi rudimentaarset, millega metsaelaniku vaba aega täita. Lapsed, kes ei maga, arenevad palju kiiremini juba ainuüksi selle pärast, et neil igas ööpäevas ca 8 tundi rohkem aega kui teistel. Üldiselt tekkib normaalsete inimeste kõrvale pisike kildkond üliinimesi, keda suur osa ühiskonnast peagi vihkama hakkab. Eriti kui selgub, et nende organism ei vanane (kuigi õnnetus võib neid tappa). Nende laste ja hiljem noorte ning tavainimeste kõrvutieksisteerimisest see raamat ongi. Hunnik vahvaid stseene oli selles raamatus. Näiteks, kuidas teismelised unetud suvelaagris ülisalaja unerohtu panid, et teada saada mis on uni. Said väga paha tripi. Vaatan, et siin baasis on "Beggars in Spain" nii romaani kui ka lühiromaani kategoorias. Et minu versioonis polnud kosmosejaamast haisugi, lugesin ilmselt seda lühemat.