Nagu kerge taibata, ajarännakud toovad kaasa ka uusi võimalusi kõikvõimalikeks pettusteks. Seega kujuneb vahejaamadesse giidide, luurajate ja muude ausate inimeste kõrvale ka teatud hulk sulisd, kes elatuvadki sellest, et tüssavad usaldavaid turiste.
Üks taoline on ka romaani peategelane Skeeter Jackson (põgusalt tuttav esimesest romaanist), keda peetakse Shangri-La vahejaama (ehk La-La-Landia, nagu kohalik rahvas seda nimetab) üheks jultunumaks ja häbematumaks petiseks, kellel on piiramatu tüssamise võtete arsenal. Teine suur petis on Goldy Morron. Vahe on vaid selles, et Goldy tunneb väga hästi vanu münte ja vääriskive ning tal on jaamas ametlik valuutavahetuse äri, mille varjus (ja ka abil) ta oma tumedat äri ajab.
Inimesed, kes elavad suletud territooriumil, vajavad vaheldust. Üheks enamlevinud meelelahutuseks Shangri-La jaamas on kõikvõimalikud kihlveod. Asjaolude (ja ka iseloomude) sunnil lähevad kaks eelmainitud kangelast omavahel raskelt tülli ja lõpuks sõlmivad kihlveo - kumb neist suudab kuu aja jooksul rohkem raha välja petta. Kaotajat ootab ränk tulevik - ta peab Shangri-La jaamast jäädavalt lahkuma.
Loomulikult levib selline uudis jaamas kulutulena ja kohalikud elanikud jäävad huviga jälgima sündmuste arengut, sõlmides omavahel omakorda kihlvedusid nii eelenud kihlveo lõpptulemuse peale kui ka kõivõimalike vahejuhtumite korral. Elu jaamas on aga märksa keeruliem kui esmapilgul paistab, ning sulide kihlvedu, mis esmapilgul tundus küllaltki süütu (muidugi mitte peasulidele), haarab ootamatult kaasa järjest rohkem inimesi, sulidel aga lähevad käiku järjest julmemad võtted. Lisaks ei tohi unustada, et ega eelpoolmainitud sulid siin ilmas siis ainsad polnud. Ja ühteaegu lõbus ning julm sündmuste karusell lähebki käima.
Järg on esimeset osast vast veidi paremgi, igal juhul on see kaasahaarav, humoorikas, paiguti valusalt inimlik romaan. Hindes ei ole kahtlust. Viis.
Lugesin romaani venekeelses tõlkes (nimega "Moshenniki vremeni"), seetõttu ei pruugi pärisnimede transkritptsioon päris õige olla.