Katastroofil on aga ka kõrvaleffekt. Nimelt hakkavad regulaarselt (mõnepäevase kuni mõneaastase intervalliga) avanamea pääsud või väravad mineviku erinevatesse epohhidesse ja paikadesse. Väravate teises otsas (minevikus) võib olla aga piirkond, kust omakorda aeg-ajalt avanevad väravad kusagile mujale. Peagi tekib selle basil turismiäri, kus rikastel klientidel lastakse külstada kauget minevikku, mitme erineva väravaga piirkondadest kujunevad aga tõelised vahejaamad.
Muidudgi ei saa lasta turisti minevikku omapead, eelkõige sellepärast, et ta ei tunne kohalikke keeli ega tavasid ja tal on tõenäoliselt üsna vähe võimalusi üldse elusana tagasi tulla. Selleks on suurtel firmadel giidid, kes tunnevad kohalikke olusid ja hoolitsevad turismigruppide eest. Lisaks sellele tekib ka klass iseseisvaid giide, kes juhivad väiksemaid gruppe või üksikisikud erimarsruutidel. Isesesivad giidid on siiski suurte turismifirmade poolt üsna kõrvale tõrjutud.
Olukord väravatega on siiski muutlik. Stabiilsete väravate kõrval eksisteerb ka hulk ebastabiilseid (mis võivad ühel ilusal päeval sulguda lõplikult), lisaks tekib aeg-ajalt juurde uusi. Seetõttu on tekkinud ka ajarändurite eliitklass - luurajad. Nende ülesanne on minna uurimata väravatesse, et selgeks teha, kuhu (nii ajaliselt kui georgaafiliselt) see uus värav viib, hinata väravate ärilist väärtust, elada ära väravate uue avanemiseni ja tulla tagasi väärtusliku infoga. Kuna kunagi pole ette teada, kuhu uus värav viib, on luurajad fenomenaalse ettevalmistusega (ajalugu, keeled, kultuurid, võitluskunstid), et ellu jääda tundmatus piirkonnas.
Romaani tegevus algabki ühel taolisel vahejaamal (mis asub kusagil Himaalajas 1910. aastal) ja kust aeg-ajalt avanevad väravad Ülemisse (ehk siis normaalsesse) aega, lisaks aga Vana Roomasse, keskaegsesse Jaapanisse, 19.saj. Londonisse ja veel mitmesse teada (ja ka teadmata) paika. Üks peategelastest on vaba giid Malcolm Moore, kes romaani alguses endale tulutult klientuuri otsib. Peagi aga saabub ülemisest ajast noor kena energiline ja isepäine punapea, kes otsib vana erruläinud luurajat. Sellest hetkest peale hakkavad sündmused kiiresti arenema, peategevuseks ongi seiklused ja rännakud ajas.
Romaan on tõesti põnev, humoorikas, põhjalike mineviku (ja ka luurajate) olude kirjeldustega. Midagi ülitõsist siit otsida ei maksa, aga päris ajaviitekirjandus kah ei ole. Kuna lugesin suure huviga ühe sõõmuga läbi, kaldub hinne viie (olgugi et miinusega) poole.