Süžee pole lühidalt kokkuvõttes ju väga keeruline: sõjaväe arhiivis kopeeritakse üks ammu unustatud salajane fail ja saab alguse sündmustejada, mis toob kaasa hulga vägivaldset tegevust ja kus lõpuks on ohus kogu galaktikasse laienenud inimeste tsivilisatsioon.
Kirjanik on suutnud kohe romaani algusest peale pinget tekitada, aga toimuva liikumapanevad motiivid ja sündmuste taga olevad jõud saavad põnevikule kohaselt selgeks aegamisi ja romaani arenedes põnevus ja salapära vaid kasvavad. Romaani peategelased - endine eriüksuslane/eradetektiiv Neuman, piraadilaeva Terasnaast (Стальной Шип) kapteniabi küborg Arthur ja virtuaalintellektist kapten Roza, koloonialaeva Edem piloot Alex - on kõik usutavad ja mõistetavad isiksused on mõtete, soovide, hirmude ja rõõmudega ja see, et vahel üsna pikalt nende tundeid ja mõttemaailma kirjeldatakse, ei häirinud, vaid andis nende tegevusele taustavärvi ja mõistetavust juurde.
Väga mõjuvalt on minu arvates edasi antud ka see algul pisike arusaamatu ärevusevirve tohutus magava inimlastiga aastasadu teel olnud koloniseerimislaevas Edem, seejärel käegakatsutava ohutunde tekkimine laeval ning lõpuks saabunud mõistmine, hirm, õud, ahastus, mida ärkvelolnud tundsid. Ja muidugi inimeste lootusetu katse astuda veelkord võitlusse käsitamatute võõrolenditega... see pani kaasa elama.
Kui miski nagu natuke kriipima jäi, siis loo lõpp oleks võinud minu jaoks ka paar lehekülge varem tulla, aga ju tahtis autor raamatu peategelaste seisukohalt siiski veidi positiivsemas noodis lõpetada ja ega ma talle seda väga pahaks ka ei pane.
Kindlasti oli see romaan, mis endaga kaasa haaras, tegelastele kaasa elama pani. Minult kõhklusteta 5.