Nagu "Golem" ja "Roheline nägu" , on ka "Valge Dominiiklane" järjekordne esoteeriline romaan ( "okultistlik" kõlab mõistagi paremini) . Alguses on päris huvitav, ent lõpp jookseb vähemalt minu meelest kuhugi sohu ja paneb mind veelkord nentima, et ei pääse ma kuidagi Meyrinkiga ühele lainepikkusele. "Volbriöö" ja mõned lühiasjad olid päris head, ent ta romaanid jätavad mu üldiselt külmaks.