Ulmekirjanduse BAAS - Gustav Meyrink - Das Grüne Gesicht: Ein okkulter Schlüsselroman

8.12.2004, kell 16:50

Esimese maailmasõja ajal kirjutatud romaani tegevus toimub lähitulevikus, veidi pärast mainitud sõja lõppu Amsterdamis. Romaanis on juttu okultistide rühmitusest, mis üritab Igavese Juudi Ahasveeruse juhtimisel jõuda mingile müstilisele eksistentsi kõrgemale tasemele. Lugu jääb kuidagi võõraks, võib-olla on selle täielikuks nautimiseks vaja tunda okultismi või mainitud teaduse vastu vähemalt mingitki huvi ilmutada.

Teksti loeti eesti keeles

Silver Sära

2.09.2009, kell 19:12

Ma arvan, et eelarvustaja poolt tehtud kokkuvõte ("okultistide rühmitus, mis üritab Igavese Juudi Ahasveeruse juhtimisel jõuda mingile müstilisele eksistentsi kõrgemale tasemele") ei ole täpne. Rühmitus on episoodiline, kõik toimuv käib rühmitusevälise peategelase Hauberisseri ümber. Aga toimuvat ei ole sugugi selge sõnastada. Kõik tegelased on mingil moel kõrgemal tavalisest füsioloogilisest inimesest. Elatise teenimine, söömine või muud tavalised asjad neid eriti ei puuduta. Võib-olla seetõttu, et kõik nad näivad olevat kõrgemast sotsiaalsest klassist - aristokraatia, preesterkond vms. Põhilisteks teemadeks on nende jaoks hoopis Väga Metafüüsilised Asjad: elu ja surm, teispoolsus, elu mõte, jumal, inimese vaimne areng, religioon, kehavälised kogemused, müstilised nägemused, armastus jne. Kuidagi ei saa mööda mõistetest dekadents ja New Age. Tegevus toimub Esimese Maailmasõja järel (vist) Amsterdamis ja dekadentlikud meeleolud on tuntavad. Romaani kirjutamise ajast hoolimata on see ka väga New Age´ilik ja kristlikule kirikule vaevalt meelepärane. Jumal on taandatud teisejärguliseks, maailma tähendust peab otsima inimene enese seest. Tegevust kui sellist pole müstilistest elamustest tiines romaanis kerge kirjeldada, kõige maisemad asjad on üks mõrv ja üks tormiline armastuslugu. Muul ajal käib tants põhiliselt iseendas selgust otsiva peategelase teadvuses. Iseloomulikud on pikad rasked mõttemängud ja tüütud kirjeldused.

Miks nimetab Meyrink oma raamatut "võtmeromaaniks", ma ei tea. Võib-olla oleks "Roheline nägu" meeldinud mulle 20 aastat tagasi, teatavas vanuses, kui arvasin veel, et maailmas on Tähtsaid, Suuri Asju. Praegu meenutab Meyrinki tekst pigem esoteerilist eneseabiõpikut, mis rüütatud ilukirjanduslikku vormi.

Teksti loeti inglise keeles

Gustav Meyrink

19.01.1868–04.12.1932

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Gustav Meyrink ·

Lisavahendid: