Lugu ühest mehest, kelle onu ootamatult sureb ning mees pärib koos tema muude asjadega ka tema eluaseme mingis hotellis, mille eest onu oli eluajal ette maksnud. Kuna peategelane on parajasti pankrotis, sõidab ta pöidlaküüdiga kohale ja seab ennast onu toas sisse. Ilmneb aga, et eluruum ning potid-pannid pole kogu "pärandus"... Loole pole objektiivselt tegelikult suurt midagi ette aimata, aga 21. sajandi alguses on ta kõigi nähtud õudusfilmide taustal siiski etteaimatav. Süzhee muide on selline, mis oleks IMHO sobinud suurepäraselt vanameister Hitchcockile. Kirjanduslik stiil on aga asjal ehtlaiberlik. Viit ei pane, kuid lugeda soovitan kindlasti.