Kasutajainfo

Fritz Leiber

24.12.1910–05.09.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Fritz Leiber ·

Smoke Ghost

(jutt aastast 1941)

ajakirjapublikatsioon: «Unknown Worlds» 1941; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Suitsutont»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
6
4
1
0
Keskmine hinne
3.692
Arvustused (13)

Lihtsalt võrratu õudukas!

See on siin nüüd sedasorti asi, mida pean silmas heatasemelise moodsa linnaõuduse all. Ei ole literatuuritsevat eputamist, autor keskendub kalgile ja kõledale suurlinnale ning selles elavate inimeste hirmudele ja ängidele. Noh, kui tänapäeval on igasugu urban legendid Yänkistanis juba piisavalt leierdet teema, siis aastal 1941 kindlasti veel mitte.

Ja Leiber on tõeline suurmeister. Ta oskab just vajalikule keskenduda, mille tulemuseks on meisterlikult lugeja silme ette manatud miljöö ja tegelaste ehedad, psühhoanalüüsi kõntsast puhtad hirmud. Siit leiab kitsaid taevasse kõrguvate majadega räpaseid New Yorgi tänavaid, kõikehaaravat õudust keset harilikku kontoriruumi ja seda südapäeval, siis veel vastu aknaklaasi surutud mustad näod, ärevad telefonikõned...

Olen sillas...

Ahjaa - mingil määral tundub see tekst Leiberi jaoks ka kergelt programmilise hõnguga olevat, pean silmas peategelase arutlust loo algul, milline võiks olla moodne viirastus, argine õudus jne. Super!

Teksti loeti inglise keeles

Mulle imponeeris selles tekstis kõige enam just see industriaalajastu kummituse ideoloogia, mis oli tõepoolest muljetavaldav. Loodus tühja kohta ei salli, tühi pea kaasaarvatud -- varem või hiljem sugeneb tühikutesse midagi... Eks meil kõigil ole neid tühje kohti peas piisavalt, kes meist täidab neid muusikaga, kes kirjandusega, kes alkoholiga, kes veel millegi muuga. Lugu ise arenes suhteliselt hästi kuni stseenini psühhiaatri juures, kuid lõppstseen, kus sekretär mehikest taga ajabs, on minu meelest mingil määral ebaõnnestunud. Iseäranis tondi rahuldumine enda kui jumaluse poole pöördumisega oli kahtlasevõitu. Muidugi võib esitada küsimuse, et mida tont ikkagi sümboliseeris... Millele mees ikkagi truudust vandus -- oli see linnade tahmasesse keskkonda suletud inimhingedesse tasapisi sugenenud äng ja valu, mis leiavad väljundi julmuses ja hoolimatuses? Kas selliste tunnetega pole ühtegi muud võimalust toime tulla, kui neile alistuda?

Alla viie ei näe mingit põhjust panna, aga taevani kiitma ka ei hakka.

Teksti loeti eesti keeles

Leiberi jutt liigitub samasse kategooriasse teiste ajakirjale Unknown (kus jutt ka esmakordselt ilmus) üsna tüüpiliste lugudega, mille ühiseks nimetajaks võib pidada taotlust literatuursusele, meinstriimlikke üldistuskatseid ja urbaansotsiaalseid motiive. Suund, mis pole populaarsust - ja menu - kaotanud hiljemgi: Smoke Ghosti otseseks epigooniks võib näiteks pidada T. E. D. Kleini lühiromaani Nadelman`s God (World Fantasy Award 1986).

Pean paraku tunnistama, et taolised ekskursid kapitalistliku industriaalühiskonna poolt muserdatud tegelaste hingemaastikele jätavad mu suht külmaks. Ja kulminatsioonikoht ei mõjunud kohe üldse mitte horrorlikult, vaid pigem karikatuurselt. Ehk mõjutas üldmuljet (ja -hinnet) mingil määral ka puine ning kohati üpris vildakas tõlge, kuid määrav pole siiski see...

Teksti loeti eesti keeles

Hm, jääb vaid nõustuda, et elu Inglise tööstuslinnas võis sellal ilmselt olla väga kole. Kõik, kellest asja oli, olid ammu üle mere läinud, tahmases udus kakerdasid ainult jobud ja perverdid. Samast masendavast nõgilootusetusest depressiivne ebard kalgendab tõega selle miljöö kvintessentsi. Ainult et miks ma seda lugema pean?
Teksti loeti eesti keeles

Mõjus/v ainult lugedes,
Arenevate riikide tööstusühiskond, urban fiction, linnahorror tahmanägudest ja suitsutontidest. Fritz Leiber küll suutis (ja suudab seda siiamaani) tuua lugeja mõneks pikaks minutiks enesese õudu äratavasse maailma, kuid ei midagi rohkemat.

Olen arvamusel, et õuduskirjandus kui selline, peaks olema pikajalisemate mõjudega. Read peaksid jääma kummitama, kuhugi meeltesse kajama: õõnsalt ja kõhedalt -- ka siis, kui keegi Sulle kuid hiljem meenutab üht lihtsat, kuid tähendusrikast fraasi...
Lugeda on hea, kuid meenutada jama. Seega, "Suitsutont" väärib minu skaala järgi kõige rohkem nelja palli. Kogumikku sobib, täiendab, annab parema ülevaate...

Teksti loeti eesti keeles

Esmatutvus Fritz Leiberi loominguga ei ole just julgustav. Lugesin seda vahetult pärast H.P. Lovecrafti "Shadow Over Innsmouth"-i ja mõlemad tunduvad kannatavat sama häda all - paljutõotavale algusele järgneb pettumustvalmistav lõpp. Lovecraft suutis siiski viimaste lõikudega midagi päästa, Leiber aga ei sedagi.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes tekitas vahepeal ebameeldiva tunde, kuid mitte midagi erilist. Hirmutavat, käsi värisema panevat õudu sealt ei leidnud, eriliselt kaasa ka ei elanud peategelasele. Siuke nõrk neli vms.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: