Tegemist on looga Leiberi Change War-i sarjast. Tuleb tunnistada, et esimesel lugemisel ei suutnud ma seda kiirustades õieti hinnata või pigem ootasin midagi muud (siis olin Leiberit veel vähe lugenud). Teistkordsel lugemisel hakkas see jutuke aga lausa meeldima. Ja miks ka mitte head lugu teistkordselt nautida? Või siis kolmandat või neljandat korda, või neljakümne viiendat, nagu mõne Leiberi ja paari teisegi kirjaniku teosega juhtunud on. Mõnusat ja igimeeldivat lugemismaterjali on siin maailmas kahjuks ju väga vähe ja Lühijuttude vallas, eriti siis, kui see on autoril ainus õnnestumine või erandlik ja kogumikeväline teos, on tõenäoliselt ka tõlke ilmumine kahtlasem, kuigi pikema teose puhul võib sellise mitmekordselt loetava võõrkeelse teose puhul mõelda ka eestindamisele. Mõte on aga jutult veidi kõrvale kaldunud, kuigi... heade lühijuttude nautimiseks kipub siiani parimaks võimaluseks olevat võõrkeelte vaba valdamine. Jutt käib ühest baarist, kus vanad sõdurid räägivad oma mälestusi, üks nendega liitunud seltsimees aga hiilgab oma tohutute teoreetiliste teadmistega. Ta väidab, et on ajutiselt puhkusel olev ajarändur, kes peagi naaseb oma väeossa, et sõdida ja uuesti sõdida kõiki universumis peetavaid sõdasid. Aga peatselt on kohal ka vaenlane. Kuri vaenlane, luusiv vaenlane, tugev vaenlane ja õnnetu vaenlane: ringi luusiv must koer.