Esiteks mulle ta tekstid lihtsalt meeldivad.
Teiseks meeldib mulle tema kirjanduslik tase, mis alati on kõrge.
Kolmandaks meeldib mulle see, et Fritz Leiber saab võrdse kergusega hakkama nii SF-i, Fantasy, kui ka Horroriga.
Samas olen ma BAASis Leiberi tekste väga vähe arvustanud... peamine põhjus on, et ma ei soovi neid niisama kiita, tahaks ka kuidagi argumenteerida. Aga asja puhul, mis meeldib, on seda suht keeruline teha... halbade tekstide suhtes on alati lihtsam seisukohta võtta.
Jutt on mingist kroonilisest mängurist, kes sedapuhku mängib Saatana endaga täringuid... panuseks on loomulikult mänguri hing. Oluline polegi, mis toimub... oluline on hoopis see, kuidas kõik kirja on pandud. Lummuslikud nägemuspildid, haarav esteetika.
Ahjaa, jutt võitis ka Hugo ja Nebula, abiks seegi!!!