Pärast vastumeelse “The Big Time” lugemist oli üsna kosutav lugeda Leiberilt ka ühte korralikku romaani. Ilmumisajal ei olnud katastroofromaanide aeg veel möödas ja ka kollaazhmeetod oli ulmekirjanduses veel uus. Teose idee: hüperruumist ilmub planeedisuurune kosmoselaev Maa lähedale. Laeval läheb vaja kütust-ainet ja ta hakkab purustama ning tükeldama Kuud. Maad tabavad maavärinad, hirmsuured looted ja muud loodusõnnetused. Kui kosmoselaev lahkub, oleme kaotanud Kuu. Kümnete liinide kõrvutilugemine ei paku aga sellist naudingut kui ühe lugemine (näit. “Trifiidide päevas”). Ilmselt ma seda raamatut elus kunagi ei loe. Seega 3