Niisiis on Euroopat ja suuremat osa 17. saj. tuntud maailmast valitsemas vampiirid, keda on tavainimestega võrreldes nii umbes 1 tuhandele. Inimesed muutuvad vampiiriks mingitel tolle ajastu inimese jaoks müstilistel riitustel ja üldiselt on nii, et meesvampiiride armukestest saavad tihti naisvampiirid, naisvampiiride armukestest ja meesvampiire mitte kunagi. Keegi ei tea, miks see nii on, aga valgustusaeg on alanud ja tavainimesed tahavad endalt heita vampiiride julma ikke, selleks aga peavad teadlased esmalt nende olemuse lahti mõtestama. Kõigepealt, esimeses osas kasutab peategelane küllaltki omapärast meetodit vampiiri tapmiseks ja edasi tegutseb läbi raamatu tema poeg, kes alguses on 20 ja lõpus üle 60-ne. Vahele mahub palju seiklusi, sealhulgas retk Aafrika südamesse, kus paljud küsimused vastuse leiavad. Just tolle retke kirjeldus (ja seda puudutav osa üldse) on vast ehk värvikuselt võrreldav algusega, samas kui selles on esindatud needsamad head ja vead, mis kogu raamatus -- palju kristlusest läbiimbunud jauramist moraali üle ja hirmpikad, kuigi põnevalt ja asjatundlikult teostatud kirjeldused loodusest ja läbielamistest. Heas mõttes meenus mulle H. R. Haggardi "Kuningas Saalomoni kaevandused". Igatahes ei käi raamat sissetallatud radu ja keerab nii mõnigi kord huvitavas suunas. Sümpaatne on ka see, et tavalises mõttes õnnelikku lõppu seal ei ole. Samas ei suuda ma ütlemata jätta, et kogu viimane neljandik tundus olevat justkui sulepeast välja imetud ja minu jaoks jäi esiteks tugevasti usutavusest puudu vampiiriprintside silme läbi nähtud lõikudes ning kuigi lõpuks tänapäeva välja jõudvas lõigus antakse kõigele seletus ning selles on oma meeldiv idee, on tegemist pisut nagu võõrkehaga, milleta raamat suurt ei kaotaks (täpsemalt, lõpupeatükk oleks teisiti komponeerituna omaette jutuna hea, aga seal lõpus pisut nagu külgehaagitud peale seda, kui raamat tegelikult otsa saab).
Mida siis kokkuvõtlikult öelda? Pisut vildakas hea raamat ;-) Ei ole lame andmine, kuigi seda muud tundub teinekord liigselt olevat. Ei ole midagi põrutavalt uut ja põhiteemagi tolmune, kuid on uut vaatenurka ja läbimõeldust. Ei ole sirgjoonelist sü˛eed, kuigi kohati jätab punnitatud mulje. Tugev "4".