Ka muidu on nimede paraad igati suursugune: Ellison, Campbell, Lee, Gaiman, jne. jne. Vaid Kelly Link on tundmatu autor.
Muidugi teeb autor tagakaanel väikese möönduse, et pealkirjas välja hõigatud mõistele ‘horror’ lisandub või seda laiendab veel ‘psychological terror’. Mis äraseletatult tähendab sarimõrvade ja pervodega tegelevat kirjanduse alamzhanri, mis – üleloomulikku küll sisaldamata – samuti ulme alla liigitatakse.
Tekstide valikul on Jones kahtlemata ka panuse teinud nende kirjanduslikule ambitsioonikusele… See tähendab, et tema lähtepunkt oli võrdlemisi erinev John W. Campbelli omast, kes kunagi kuulutas, “põrgusse atmosfäär, ma tahan LUGU, hakake kirjutama loost, mitte atmosfäärist.” Vaadeldavas antoloogias esindavad kõrgkirjanduslikku pürgimust Caitlin Kiernani, Chaz Brenchley, Kathe Koja, Christopher Fowleri ja osaliselt Peter Straubi ja (nagu alati) Ellison, Harlani jutud.
Leidub aga ka kogunisti kaks (2) juttu, mis iga kandi pealt mahuvad pealkirjas toodud määratluse alla – kaks (2) kõigile zhanrinõuetele vastavat kõrgkvaliteetset õudusjuttu. Need on Stephen Lawsi “The Song My Sister Sang” ning Tanith Lee “Yellow and Red”.