Sedapuhku on tumedad jõud röövinud kunstnik Andrei (ehk lord Skiminoki) poja. Hulluksajavate ihuvormidega ilujumalanna aitab Andrei võlumaailma ja madin võib taas alata. Võlumaailmas on samuti kohe üks suur õnnetus sündimas – vahetult Andrei saabumise järel röövitakse ka vene vägilase Zlobõnja ja printsess Liona tütar Olga. Kiirelt aetakse kõik sõbrad/semud relvile ning quest all-ilma võib alata...
Loomulikult on ka kolmandas romaanis helgeid momente ja andekaid leide, aga...
Aga andkem sõna autorile endale:
«Tõsi, esimene seiklus meenutas kõige enam lärmakat tudengikoomuskit, teine – rohkete eriefektidega värskendavat märulit; kuid see, mis praegu toimub, – see on ilmne seebiooper. Mis mu elust on saanud? Milleni on mind viinud dimensioonides ringitormamine?»
Kui tavaliselt on autorid olnud üsna kehvakesed omaenda loomingu paikapanijad, siis sellele kogu triloogiat iseloomustavale tsitaadile kirjutan ma küll kõigi jäsemetega alla. Ka sai selle romaani (ja kogu triloogia) lugemisega mulle selgeks, et minul isiklikult ei tasu küll enam Andrei Beljanini raamatute ostmisele raha raisata – kolmes kohalikus keeles on ju pidevalt müügil kümneid raamatuid, mis rahapuudusel ostmata jäävad. Milleks siis Andrei Beljaniniga enda rahakotti kurnata? Pealegi on autori kogu looming vene wõrgus tasuta saadaval!
Lõpetuseks veel ka seda, et kolmanda romaani hindeks antud kolm on ilmatuma miinusega!