Ühele tüübile ilmu b ühel heal päeval ukse taha mingisugune ajakirjanik ja tahab intervjuud teha. Põhjuseks tüübi poolt võidetud kirjandusauhind mingi romaani eest. Tüübil kohe imelik tunne, sest mingit romaani pole ta elu sees kirjutand ja viimased jutukesed kirjutas ta kah juba üsna mitme aasta eest. Ühtteist hakkab lõpuks selguma...
Kena lugu üldiselt, aga viievääriliselt ei torgi. Lõpplahendus on võibolla et üsnagi loogiline (selliseid tüüpe leidub kah), aga asja oleks ehk efektsemalt lahendada saanud.