Kasutajainfo

Joe Haldeman

09.06.1943–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Joe Haldeman ·

None So Blind

(jutt aastast 1994)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1994; november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Pimedusega löödud»
antoloogia «Mardus: Juubeliväljaanne» 2001

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
2
3
8
1
0
Keskmine hinne
3.429
Arvustused (14)

Haldemani looming on saanud korduvalt tunnustust (5 Hugo ja 3 Nebula auhinda), ka see novell pälvis Hugo. 90-ndate aastate lugudest, mida olen sattunud lugema, on see parim hard-SF jutt. Sisust. Peategelane Cletus taipab juba kolmeteistaastasena, et inimese aju kasutab nähtu kogumise, käsitlemise ja tallendamise peale rohkem ajurakke, kui kõigi muude aistide peale kokku. Kui inimene sünnib pimedana või jääb pimedaks, peaksid ju nägemisest vabanevad ajurakud muutma pimeda geeniuseks. "Miks kõik pimedad ei ole geeniused?" Sellele küsimusele leidis Cletus kohe vastuse: "Aju ei oska kasutada oma reserve." Neliteist aastat hiljem oskas Cletus kirurgiliselt muuta inimesi geeniusteks. Tänu Cletusele muutus maailm: kes tahab olla edukas, laseb endale teha Cletuse operatsiooni. Kindlasti aimate juba ühte osa operatsioonist. Kõhklemata 5.
Teksti loeti soome keeles

Väga hästi kirjutatud keskpärane jutt. Hinnang on antud võrreldes Keyes`i lühiromaaniga "Lilled Algernonile", kus aju reservide vabastamist on tunduvalt võimsamalt käsitletud. Käesoleva teose asetaksin sisu poolest ühele pulgale Alase vastava novelliga "Suurim sport", vormi ning lapsuste puudumise külje pealt loomulikult Haldeman Alast kõvasti edestab. Jutu teine plaan, dzhinni pudelist väljalaskmine või Pandora laeka avamine ja selle tagajärjed ühiskonnale on kujutatud vaid skemaatiliselt. Silverbergi "How It Was When the Past Went Away" on selles osas käesolevast tunduvalt üle.

Neli on miinusega ning teenitud vaid lobeda ja kergelt humoorika jutustamisstiili eest.

Teksti loeti inglise keeles

Kui see jutt sai Hugo, on maailma ulmega lood väga halvad. (Just nagu ma seda enne ei teadnud ;-)). Lugu, mille ideele pole midagi ette heita, kui see ainult ei oleks pisut kulunud. Samas on vaatenurk piisavalt uudne ja intrigeeriv, isegi lööv, nii et selles mõttes annaksin loole "4". Kirjanduslikult aga mõjub ta nagu koolipoisi katsetus - ei piiskagi elu, ainult skeemid, seega hinne alla.
Teksti loeti eesti keeles

Ehk siis tõlkeosa varjupoolelt.Tõsiteaduslik-fantastiline tulevikunägemus,mis on ometi umbes sama vähetõenäoline kui Ondrej Neffi hiilgav science-fantasy "Raskused elektriga".Oleks veel sihilik absurd,aga...
Teksti loeti eesti keeles

Äärmiselt hästi kirjutatud essee ühest (võrdlemisi kuivast ja vähepõnevast) ideest, et pime inimene peaks olema geenius, kuna ei vaja silmaga nähtava töötlemist aju poolt. Süzheed ei ole. Tegelasi ei ole, neid asendavad poliitilise korrektsuse ajastu jaoks vajalikud puudega naine ning tark neeger, mis Hugo ilmselt välja teenisidki. Muidu on selline vaoshoitud, mõttetu ja naljatada tahtev killuke, ja kuna tõesti hästi kirjutatud võib ju “kolme” anda.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, on puudega naine ja tark neeger, ehk siis kõik on poliitiliselt korrektne (tegelikult, et i-le punkti peale panna oleks pidanud sisse tooma ka hiinlase, latiino ja homo). Seepärast ka vist see Hugo, nii need asjad ju seal Ameerikamaal käivad. Aga muidu täiesti mõttetu lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kenakesti kirjutatud hoogne laast, millel kahjuks erilist sisu pole. Ulmeline käik, nagu ka lugejal oleks võimalik aju potentsiaali tõsta, eriti õhkama ei pane. Et Hugo on nagu Oscar ja Miss, puha poliitiline auhinnastamine? Kahju/kole küll.
Teksti loeti eesti keeles

Hoogne ja meeldivalt lyhike. Idee on nigu on - tekib kysimus, et kui me hakkame ka muid meeli ära nysima, siis v6iks ju tulemus veelgi etem olla? Ntx maitsmine ei ole ju kuigi oluline. Vaat` sellest oleks saanud edasi kirjutada, nii et jutt l6ppes vales kohas ja see jutu l6pu moraal oli pehmelt öeldes... ah, ei hakka halvasti ytlema. Tarbimisväärtus oli asjal siiski olemas.
Teksti loeti eesti keeles

Jah, väga hästi kirjutatud ilma erilise poindita lugu. Mul tekkis igatahes mõte, et kui geniaalsus on uus normaalsus ja praegune tavatase hakkab võrduma kretinismiga, siis kuidas need geeniused kõik omavahel võistlema hakkavad? Lihtsalt keskmine tase liigub kõrgemale, aga kui kõik on välkkiirelt võimelised igasugu geniaalseid asju sooritama, siis muutub see lihtsalt tavatasemeks ja väljapaistmiseks-esiletõusmiseks on vaja juba midagi hoopis übergeniaalset. Silmade füüsiline eemaldamine, njah, võib-olla kui see on genialismi eelduseks.

Kuidagi ei puudutanud mind see lugu, kuid ma nautisin üksikuid detaile, näiteks kuidas saksofonimängija saades noodid tšellovõtmes automaatselt need oktaavi võrra kõrgemale tõstab ja peas pidevalt kolmandik ja viiendiknootide liitmis- ja lahutamistehteid teeb. Kuna ma ise nootidest ei tea ööd ega mütsi, siis taoline jutt tundus väga asjatundlik ja huvitav.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: