Nebula nominantide sekka satub häid lugusid oluliselt sagedamini kui Hugo puhul. Või siis lihtsam oleks öelda, et mulle see lugu meeldis. Teisalt, kunagi meeldis mulle ka Le Guini WFAfAE, millega oleks nagu mingi sarnasus. Äkki peaks selle üle lugema...
Teismeline jõnglane leiab metsast sellesamuse tulnukate kiirepüssi, mis kukkus sinna ammu ja kõrgelt-kaugelt. Poiss saab üsna kohe aru, mis see on - ja järgmised 13 aastat suunab püss nii ehk naa tema elu. Püssi asemel võiks olla mistahes muu idee või soov või asi. Selles mõttes võiks lugu kenasti peale minna ka peavoolu lugejatele. Kõik need elu esimesed armumised ja valikud on väga tabavalt kirja pandud. Et siis selline klassikaline arenemise ja targemaks saamise, ehk isegi inimeseks saamise lugu. Ning järjekordne kena näide sellest, kuidas ulme võimaldab inimlikke probleeme selgemini lahti kirjutada.