Triloogia "Zvezdoplavateli" teine osa. Tunduvalt parem, kui triloogia avaromaan. Erinevalt avaloost, igasugune poliitika (st. sotsialismi kiitmine ja kapitalismi kritiseerimine) _täiesti_ puudub, st. taolised sõnadki, nagu KPSS, sotsialism, kapitalism, tekstis puuduvad. See märgatavalt parandab muljet romaanist ja võib olla ka üheks põhjustest, miks 1957.a. kirjutatud lugu avaldati alles paar aastat hiljem.
Romaani sisuks on Veenuse ekspeditsiooni kirjeldamine, seega põhiliselt seiklused kosmoses. Teel Veenusele põigatakse asteroidile (mis avastati triloogia esimeses osas), kus ootavad esimesed suured üllatused. Veel rohkem üllatusi on aga Veenusel. Seikluste pealispinna all viib aga autor vaikselt ja järjekindlalt ellu ka triloogia põhiideed, mis tuleb täielikult esile alles triloogia lõpuosas. Romaan lõppeb n.ö. "kõige põnevama koha peal", sega peab tulema ka lõpuosa, mis kõik otsad kokku sõlmib.
Kogu see triloogia (õigemini selle kaks viimast osa) olid noorpõlves (kuuekümnendatel) mu lemmikute hulgas. Lugesin nüüd teise osa üle ja ega halba muljet küll ei jätnud, nelja väärib küll.