(jutt aastast 2003)
Jutu (õigemini laastu) sisuks on ühe haige inimese mõtted. Haigus on seotud ajusse tulvava info uputusega ning seetõttu saab lugeja oma kraesse ühe paraja pudru sõnadest ja lausetest. Infot on palju ja selle seos on segane. Täielik pudru ja kapsad.
Autor püüab kirjeldada haige inimese maailma seestpoolt. See tal õnnestub ning isegi mingit traagikat aimdub. Miinuseks on selle lausesodi tüütu loetamatus, plussiks ulmelaastu lühidus. Autor oskab, mina piinlesin. Piinade eest üks, oskuste eest viis – kokku saabki aus kolm!
Kindlasti huvitav katsetus, aga kas see peaks taasilmuma aasta parimate lühilugude valikus..?
