Äsja abiellunud paar läheb mesinädalaks kuhugi "hotelli", mis osutub metsamajaks ja oma välimuse poolest rohkem Frankensteini lagunevaks lossiks, kus perenaiseks kummaline vanem daam. Armastajad teevad siiski südame kõvaks ja viivad asjad üles tuppa. Toas on vana, 150 aastat vana voodi, millel noored kohe keppi hakkavad tegema. Et mees kargab pruuti tagant, puudub viimasel võimalus näha, kuidas mees pärast "lõpetamist" äkki haihtub, kaob nagu tina tuhka. Kui on selge, et ta pole toast ei ukse ega akna kaudu lahkunud, vaid asi on müstilisem, tahab ahastuses pruut muidugi teada, mis toimub. Nagu arvata võib, on asi iidses majas, iidses voodis ja iidses perenaises. Võiksin siin puändi ka ära rääkida, sest vahet pole: ebaoriginaalne on see jutt nii lõpplahendusega kui ilma selleta. Aga olgu peale, võib olla keegi tõesti leiab sealt midagi.