Alternatiiv-ajalooline jutt 1904. aasta Ameerika presidendivalimistest. McKinley asemel on anarhist maha lasknud hoopis Teddy Roosvelti, kes vabariiklaste rahastaja ja nähtamatu liidri Levi Horovitzi arvates oleks olnud ideaalselt manipuleeritav kandidaat. Uueks kandidaadiks leitakse leiutaja Thomas Alva Edison. Demokraat Willaim Bryan palkab seepeale oma nõustajaks Nikola Tesla. Valimiskampaania käigus hakkavad leiutajad üksteist üle trumpama. Edison leiutab endakujulised nukud (miskid minigrammofonid) ja kinematoskoobi, mis tema kõnesid üle riigi levitavad. Tesla tuleb välja aga palju suurejoonelisema asjaga, mille nimeks on tele-videon...
Edison esindab imperialistlikke tööstsusringkondi; Bryan lihtrahvast ja usuringkondi. Vabariiklased rõhuvad Ameerika ülemvõimu ja tehnika arendamise peale; demokraadid kuulutavaid sotsiaalseid reforme ja usupropagandat. Valmisvõitlust jälgib kõrvalt ja teeb sarkastilisi kommentaare Sam Clemens (Mark Twain). Algul hoiab ta rohkem demokraatide poole. Kuid kui Bryan hakkab kasutama tele-videoni evangelismiks ja kuulutama darvinismi keelustamist koolides (ja tema reiting kasvab tohutult), otsustab Mark Twain teha vastukäigu ning pakub oma teeneid Edisoni staabile.
Lühidalt, see on lugu televisiooniajastu sünnist 1904. aastal, üsna sarkastilis-poliitiline. Plussiks on kahtlemata selge ja arusaadav esitlusviis aga “viiest” jääb üht-teist puudu.