Põhimõttelist keerab see jutt pea peale kogu Frank Herberti "Düüni" maailma kontseptsiooni. Keerab pahupidi, raputab pipraga üle, mälub läbi ja sülitab lõpuks vastu vahtimist ka. Äge!
On kusagil planeet, mille peamine kaubandusartikkel on nn vürts, mille maitsmine annab selle sööjale igavese elu. Kuna vastavat kaubaartiklit kaevandada pole võimalik, koguvad seda maiste kullaotsijate moodi rändurid. Väidetavalt -- kordan: väidetavalt -- läheb kogujaid vahel ka kaotsi, sest kusagil elavat keegi Makabra, kes hea meelega inimülerahvastust kärbib. Maalt saabunud uurijale on Makabra ettevõtmiste mastaapsus äärmiselt ebameeldivaks üllatuseks...