Alapealkiri ütleb, et "moraaliivaga lugu" ja moraalitsemisest selles pamfletis tõesti puudu ei jää. Kuna loos on mitmeid viiteid arvatavatele Poe` kaasaegsetele ja oponentidele, siis võib järeldada, et tegu teatavat laadi vastulöögiga pikemates moraaliteemalistes debattides. Poe demonstreerib siin oma huumorimeelt ja meisterlikku keelekasutust. Ühel äärmiselt pahelisel noormehel oli kombeks pidevalt kuulutada, et on nõus oma pea kuradile pandiks andma. Kurat ühe vanamehenässi näol just ühe kihlavedamise ajal ilmubki, ning loomulikult kollektsioneerib talle lubatud tasu. Ilma peata meest ei suuda isegi homöopaadid aidata ning minajutustajal ei jää muud üle, kui peata surnukeha koertele toiduks anda.