Lühijutt annab ettekujutuse tasemest, millega põhjanaabrite juures 1985. aastal Atoroxi auhind võideti. Lühike, ladus, pretensioonitu, loetav, kuid mitte eriti originaalne (kohe meenub Wellsi "Pimedate maal")... ei oleks praeguse Eesti ulme taseme juures igatahes Stalkeri-lugu ega isegi esimese viie (kümne?) seas.
Jutt räägib arukatest, kuid sugukondliku korra staadiumis olevatest koopaasukatest, kelle ametlik religioon näeb ette, et kogu maailm on koobas ja Jumal sellest mööda voolav maa-alune jõgi, kellele ohverdatakse seaduse vastu eksinuid - muuhulgas teisitimõtlejaid, kes julgevad arvata, et väljaspool koobast on veel mingi teine maailm. Ketseritel on enne jõkke hüppamist siiski varuks üks väike tehniline nipp...
Loo lõpp on siiski kurb.