Minu jaoks täiesti tundmatu autori teos räägib maalaste ekspedistioonist miskil džungliplaneedil, kust on leitud muistse supertsivilisatsiooni kummalisi templeid ning abitu kari aborigeene, kes kindlasti pole neid ehitanud. Teadlased avastavad, et aborigeenid kannavad metallist vilepille, mille puhumisel templite läheduses ilmuvad kummalised värvilised vaimolendid. Maalased hangivad endale samuti vilepillid ja tuvastavad, et vaimolendid on kadunud tsivilisatsiooni üritus surematuse saavutamisel. Vilepillid on sisuliselt lõksud, nende pikemaajalisel puhumisel suudavad vaimolendid materjaliseeruda. Ja aborigeenid on tegelikult mingi teise võõrrassi degenereerunud ekspedistiooni liikmed. Surematus on saavutatud teise liikide elujõust ja mõistusest tühjaksimemise arvel.
Idee poolest vahva lugu, paraku aga jutustatud sellises stiilis, et minul oli suhteliselt igav seda lugeda. Karakterid jäid väheütlevaks ja tegevus sumbuurseks.