See tekst ilmus esmalt prantsuse keeles (lühiromaan) ning “Omnis” ilmus selle lühendatud versioon. Täismahus ilmus aga esmakordselt inglise keeles alles Hartwelli antoloogias „Foundations of Fear”, kust ka mina seda lugesin. Üsna imelik jutt. On keegi psühho nimega Dubic, kelle vend on lapsena tina täis kummipardiga vaeseomaks peksnud ja kes seepärast vihkab parte. Üks väike tüdruk Julie, kelle ema on politseinik, näeb teda järve ääres parte oma autosse meelitamas ja tapmas. Dubicile väänatakse kaela veel mitmeid muid süüdistusi ja ta läheb vangi. Tema perekond omab miskit arvutiasjanduse firmat… tähendab, see tehniline kirjeldus, miskist kaugjuhtimise teel töötavast proto-interneti robotitest on tänapäeval juba suht jura… aga igatahes õnnestub Dubicil vanglast juhtida pardikujulist killer-robotit, kes parte edasi tapab. Neli aastat hiljem avastab Julie ühe sellise killer-pardi, pätsab selle ära ja kasutab oma pereprobleemide lahendamiseks. Hiljem saab Dubic vanglast välja ja tahab kõigile kätte maksta. 14-aastane Julie on aga kujunenud juba temast verejanulisemaks psühhoks. Julie jutustus oma killer-pardi menetlemisel ongi teksti kõige pikem osa. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et on tugev jutt, aga igav. Kui selle Julie osa oleks kirjutanud Stephen King, siis oleks huvitav olnud. Võib-olla on jutustuse mahtu tekst tugevam, lühiromaanina aga päriselt ikka ei tööta.