Kasutajainfo

Robert Charles Wilson

15.12.1953–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Charles Wilson ·

Spin

(romaan aastast 2005)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

Mastaapne teos. Hard sci-fi koos sotsiaal-psühholoogilise ja preapokalüptilise ulmega. Või kui teisiti püüda öelda, siis teadusulmest vundamendile toetuv ja teadusulmest kandevkonstruktsioonide külge kinnituv sotsiaalulme maailmalõpueelse olustiku katuse all.

Raamat räägib kolme lapsepõlvesõbra – kaksikute Jasoni ja Diane ning minategelase Tyleri elust 40 aasta jooksul alates ajast, kui Maa ühel hetkel kellegi poolt mingi arusaamatu membraaniga muust universumist eraldatakse. Too membraan on selline selektiivne, näiteks erinevaid kiirgusi ja asteroide ta Maale ei lase, inimeste algelised kosmoseaparaadid saavad seda aga takistamatult mõlemas suunas läbida.
Membraani kõige ootamatum ja hirmuäratavam efekt seisneb aga selles, et aeg selle sees oleval Maal ja muus universumis kulgeb nüüd hoopis erineva kiirusega. 10 aastat Maal võrdub miljardi aastaga väljaspool membraani olevas maailmas. Lihtne matemaatika näitab, et kui Maal on möödunud 40 aastat, peaks meie Päike olema jõudnud oma arengu lõppfaasi ja olema juba nii palju paisunud, et siis ei suuda arvatavasti enam membraangi planeeti Päikese eest kaitsta ja saabubki inimkonna lõpp. Kõigest 40 aasta pärast! Tulevikuväljavaade missugune...

Raamatu hard sci-fi vundament ja karkass haarab selliseid märksõnu kui Maad eristamine muust universumist, Marsi terraformimine, biotehnoloogiaga eluea pikendamine, mikroreplikaatorid, von Neumanni masinad, ülegalaktiline isearenev rakk-mehhanismidest koosnev poolorgaaniline „kõrgem mõistus” (oeh...), inimestele antud „tähevärav” (selline jurakas „stargate” – oli vist 1000 km diameetriga...) jne.

Sotsiaalne sisu on kolme peategelase elu muutunud maailmas. Jasoni tegevus fenomeni uurimisega tegeleva firma eesotsas. Tyler suur sõprus temaga ja pidev Jasoni aitamine. Tyleri igavene murdumatu armastus Diane vastu. Ja Diane usu poole pöördumine vastureaktsioonina muutunud maailmale.

Ning üle kõige romaanis toimuva hõljub peagi ees ootava maailmalõpu hõng. No peaaegu romaani lõpuni – lõpus näidatakse inimkonnale ka pääsemisvõimalust.

Ei saa öelda, et minu jaoks kergelt loetava raamatuga tegemist oleks olnud ja et ma ta ühe hoo ja õhinaga läbi oleks lugenud. Mulle muutus vahepeal see „kes kellega käib, kes keda armastab” osa tüütuks, rääkimata neist Diane eluviisi tõttu vajalikest ekskurssidest usumaailma. Aga eks tervikpildi kokkupanemiseks oli see kõik vajalik.

Kui ma raamatut objektiivselt hinnata püüan, siis minu arvates oli ta hästi kirjutatud küll. Aga on raamatuid, mis on mulle rohkem meeldinud. Ja lugemise järel jäi minu jaoks ikka mitu „miksi” vastuseta („kuidas” oleks ilmselt mõttetu küsimus...). Hinne siis nelja-viie vahel... jääb 4 ikkagi.

Teksti loeti inglise keeles

Väga harva olen ma lugema sattunud teost, millele nagu ei olegi midagi ette heita. Tavaliselt on vahetult lugemisjärgne emotsioon kõige ehedam ja kes vähegi viitsib siit vaadata, näeb, et enamasti hakkan ma telliseid sülitama. Selle raamatu puhul ei hakka. Viriseja, nagu ma olen, võiksin ehk norida teatud kunstlikkuse üle selles minategelase kogu elu kestvas armastuses, aga lõpuks on inimesed erinevad ja kuigi minul on armastusega nii, et kui üks läheb, olen kümme minutit lohutamatu ja siis otsin järgmise, siis miks ei võiks teistsuguseid olla... :-P Teine asi, mis minu jaoks natuke liigne oli – kuigi see oli hästi teostatud – oli hulgaliselt tähelepanu igasugusele religioossele hullusele. Selle tekkimine kirjeldatud situatsioonis oli loomulik ja õige, aga minusugusele, kes saab küll aru, et religioon on inimkonnaga alati kaasas käinud, kuid ei unusta sinna ka alati mõttes lisamast, et religioon sündis siis, kui esimene suli kohtas esimest tola... (omistatakse Mark Twainile) No see selleks.

Sisust on eelarvustaja kirjutanud, seda ma kordama ei hakka. Või peaks? Et siis ühel päeval kaovad tähed ja natuke uurimist näitab, et Maad ümbritseb barjäär, mille tagajärjel lisaks muudele fenomenidele liigub aeg Maal nii aeglaselt, et kolm sekundit vastab aastale ja kümme aastat miljardile; kui hiinlaste aatomirünnaku tagajärjel barjäär korraks tõrkuma hakkab, tähed lausa tormavad üle taeva... Hästi on kirjeldatud ja välja toodud, mis sellest kõigest saab. On huvitavaid süžeekäike, nagu Marsi terraformimine (Marsil möödub ju iga iga kuuga miljoneid aastaid ja pealegi muutub päike niikuinii heledamaks, eks ole.) Üldiselt, kui see võimalik oleks, soovitaksin ma eelmise arvustuse lugemata jätta – liiga palju spoilerit on seal; mul VÄGA vedas, et ma seda ei teinud – saage aru, raamat on täis päris häid ja päris suuri mõtteid ja need on päris hästi välja mängitud; kui liiga palju ette teate, pole huvitav. Ehk siis üle pika aja raamat, mille lugesin huviga läbi ja millele polegi nagu midagi ette heita; ehk siis vähemalt selle raamatu puhul saan ma aru, miks ta Hugo nominentide hulgas oli. Viis.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: