Lihtne lugu lihtsast koolipoisist, kelle lihtne unistus ja lihtne isik oma lihtsa lõpu leiavad. Lihtsast «koolipoisi hindest» peaks piisama küll.
PS. Õpslaurilikult tahaks loo autorile veel südamele panna, et kallis Arno, st. Arvo, unista, aga väärtusta ka kooliharidust ning, mis peamine, ära seda va viiulit, st. krihvlit unusta. Siis Jumal ehk ükskord ka andestab... (viimast ütles vits küll juba üks teine õps ühes teises filmis).