Sam Turner (kunagi kandis ta koodnime Slant) on saanud üsna korralikuks maagiks linnas Praunce. Tal on telepaadist naine ja ka lapsed... Ning ükskord kuuleb ta kutsungit... et kõigile, kes on ustavad Vanale Maale. Saabub järjekordne küborg, koos kompuutriga. Flame (küborgi koodnimi) on kinni püüdnud Slanti kompuutri saadetud hädasignaali ning tõttab nüüd relvavennale appi. Sam Turner küll abi ei vaja, aga katsu sa seda selgeks teha mingile militarismi pinnal nihestunud punapäisele vene eidele. Selle Flame'i nimelise beibe ainus mure on, et kas ikka laskemoona jätkub planeedi hävitamiseks. Ta teab, et sõda on läbi ning tema soov on vaid võimalikult palju rahvast endaga koos teise ilma kaasa võtta. Kunagi on nende laev kosmoses tabamuse saanud ning Flame'il on õnnestunud oma pardakompuutrisse mingi nn. kübertermiit sisse lasta. Selle tulemusna on arvuti ainuke mure see, et Flame elus püsiks ning termiidi taimerit tagasi keriks... Ainuke asi, millega arvuti Flame'i ohjes saab hoida on instruktsioon, seda see vanamoor veel kuulab. Sam Turner peab siis kuidagi neil selja prügiseks tegema... Üks häda ronib veel päevakorda: Praunce'i maagid tahavad seda kosmoselaeva oma kätte saada... Praunce on planeedi Dest kõige võimsam linn (ja riik) ning maagidel on soov saada planeedi valitsejateks ja ühtlasi taastada ka Desti tähendus kosmilises mastaabis... Lugeda ju võib, üle loen veel kah... aga soovitada ei julge. Vastu hakkab see, et (vähemasti minu meelest) oleks sellise algmaterjali peal saanud hulga parema(d) volume(d) valmis treida. (Iseäranis teises raamatus) häiris mind see tohutu inimeste nottimine. Polnud siin mingeid sadistlikke tapakirjeldusi ega midagi, lihtsalt üks tuim elude võtmine, see hakkas vastu. Ka esimeses romaanis oli seda tapatööd, aga seal teostas seda kompuuter ning siis oli see masinlikus põhjendatud. Teises raamatus oleks pidanud see Flame (sellisena nagu autor teda kirjeldas) oma tapatööd asjatundlikult ja muheda mõnuga tegema... Kisub suisa kolme poole ning nelja saab see raamat vaid sihukese mõnusa ja õela nais(sõdalas)te üle irvitava tooni tõttu. Jah, naised võivad ju sõdida, aga naised nad siis küll enam pole.