Ennemuiste leidsid jumalad, et on otstarbekas oma hiilgust ja soosingut jagada vaid ühele rahvale. (Mihuke sigadus kõigi ülejäänud rahvaste suhtes!) Aastasadade jooksul on see rahvas loonud impeeriumi, mis on alistanud kõik ülejäänud rahvad. (Mis viga seda teha, kui sõjakäigu alustamiseks küsitakse lihtsalt oraaklilt, kunas ja kuhu minna!) Kriisiolukordadeks jumalad andnud impeeriumile jumalate poolt märgitud eestvõitleja. Nüüd, mil sõja- ja peajumal äkki märkab, et tarkusejumal on teda strateegia püstitamisel nimelt ninapidi vedanud - pole enam kedagi vallutada!! - ilmneb ka häda, et järjekordne nimetet subjekt ei taha kuuldagi mingist saatuse ettemääratusest ning eelistab oma elu ise seada. Samas kui oraaklid enam jumalate sõnumeid ei kuuluta ja va sõjajumala õhutatud vana impeeriumivastane vaen lõkkele lööb, peab ta ikkagi vastu tahtmist sõjas kaasa lööma, peatamaks zombihordi.
Jällegi küllaltki ebatraditsionaalne fantazy. Verd ja päid lendab hulganisti, kuigi taplusstseenid ei tundu autoril kõige tugevam külg olema. Pisut kuivavõitu kirja pandud, seepärast 4