(lühiromaan aastast 1886)
eesti keeles: «Dr. Jekyll`i ja hra Hyde`i imelik juhtumine»
Tallinn, Rahvaülikool, 1920
«Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde`ist»
Tallinn «Eesti Raamat» 1981 (Klassikalised lood)
huvitav on märkida, et inglise keel ei ole vahepealse ajaga oluliselt muutuda, st Stevensoni keelekasutus tundub ka nüüd ilus, selge ja puhas. kui üritada lugeda samal aastal ilmunud Vilde Musta mantliga meest, siis see võib osutuda ka keelelises mõttes masendavaks kogemuseks. neil lugudel on teatud sisulistki sarnasust, ent võrdlus poleks päris aus, oli Vilde ju kirjutades 15 aastat noorem. siiski tasub tähele panna, et Väga Halb Tegu, mis kummalegi loole nagu sõlmituseks ja mis autori meelest peaks leidma avalikkuse selget hukkamõistu, tundub praegu pigem arusaamatuse või tühise olmeprobleemina. hea küll, lõpuks lööb Hyde ju ka kellegi kaikaga maha, aga isegi see tundub pigem hädatapmisena...
õnnestunud lugu kahtlemata, illustreerides inimeses peituvaid vastandlikke külgi selgemini mõnestki eneseabiraamatust. aga, jah, see Hyde. lihtsalt et umbes täna kuulutati isa Damion lõplikult leepra- ja aidsihaigete kaitsepühakuks. Havai kandis haigeid ravitsenud preestri surma järel püüdis teise usulahku kuulunud Hyde-nimeline pastor teda mustata, nimetades teda jõhkraks ja räpaseks vanameheks. tollal samas kandis peatunud Stevenson asus õiglust jalule seadma. jäädvustades hiljem kodanik Hyde`i ajalukku ehk suuremate tähtedega, kui too õigupoolest väärinuks.