Tegemist niisiis Kingi panusega vampiirifantaasiatesse: tema shanri ning produktiivsuse juures tundub tolle legendaarse teema käsitlemine peaaegu kohustuslik. Kuna mingit uut lähenemist ning isegi mitte vana folkloorimaterjali uudset kasutust raamatus polnud, jäigi lugedes selline mulje, et mees on vampiirika kirjutanud lihtsalt linnukese korras, et teema oleks temagi poolt käsitletud. Kingi kohta tiba mannetu tulem. Teisest kyljest jällegi on Kingi kirjaviis enivei nauditav, seda ka tema keskmise tasemega raamatute juures, nii et midagi halba Salem''s Loti kohta ka öelda ei tahaks. Keskpärane, heal keskmisel Kingi tasemel. Story ise järgmine: väikeses ameerika maalinnakeses hakkab levima "vampiirlusenakkus", algul märkamatult, hiljem epideemilise kiirusega. Kurja juureks kohustuslikult iidse transilvaania vyrsti stiilis vanahärra, kes linna kolides naabreid naksima hakkas. Ainult mõned yksikud said esimesi surmajuhtumeid uurides toimuvale jälile ning hakkasid olude sunnil vampiirikyttideks. Õnnetuseks oli kogu väikelinn peagi vampiiride valduses ning kytid kadusid ykshaaval, kuni neid ainult kaks tykki ;) alles jäigi. Selline armas tyypiline vampiiristoori, lihtsalt Ameerika tänapäevaoludesse yle viidud.