1960. aasta Maine`is otsustavad neli probleemsetest peredest pärit poissi minna kuskile maakolkasse otsima rongi alla jäänud poisi laipa, millest üks poistest on oma vanema venna ja tolle sõbra vestlust pealt kuulates kuulnud. Poistekamba eesmärgiks on laiba leidmise läbi meediasse jõuda ja au ning kuulsust koguda. Paraku on laibale ka teisi pretendente...
Õuduselemente selles loos on, aga midagi otseselt fantastilist pole-kui mitte just näiteks hääli metsas fantastilises võtmes tõlgendada. Pigem on tegu nostalgilise ja päris põneva looga, milles on ilmselt vihjeid ka autori enda lapsepõlvele ning mis sisaldab mitmeid meeldejäävaid episoode, nagu põgenemine rongi eest raudteesillal ja pirukasöömisevõistlus. Kingile omaselt seguneb lapsepõlvenostalgia painajalike ja vastikute elementidega, mis on minu meelest igati sümpaatne lähenemine.