Raamat, mille ma tooksin pseudoulme näiteks. Ma ei saa SK-d süüdistada isegi mitte võhikluses, sest ta ei püüagi kusagil väita, et ta vähegi hoolib oma kirjutatu võimalikkusest. Esialgu tundus päris huvitav, ent varsti pööras tavaliseks SK-ks - mõned oksendamiseni pahad tüübid, kes garanteeritult eluga ei pääse, hästi palju verd, sekka üks kena eneseohverdus, väheke paravõimeid ja happy end. Öäk.