See romaan polegi teab mis pikk, 250 lehekülge millegagi, aga ta venib nagu tuumapohmelliga tööpäev. Ma julgeks lausa öelda, et siiamaani loetud Kingidest võimsa ülekaaluga ja konkurentsitult kõige viletsam.
Põhimõtteliselt keerleb kogu sündmustik Ameerika kolledzielu ümber. Tegevus toimub 60ndatel ja pead on tõstmas Vietnami sõja vastane liikumine. Kolledzipoisid ja –tüdrukud kogevad esimesi armumisi, esimesi sõjavastaseid meeleavaldusi, kuid enamuse oma vabast ajast veedavad tagudes suhteliselt tüütut ja igavat mängu Ärtut, millest ka romaani nimi. Atlantis tähendas siin nende ülikoolilinnakut. Peategelane annab endale aru, et vahetpidamata kaarte tagudes on tal suur oht koolist välja langeda, mis omakorda tähendab peaaegu kindlasti piletit Vietnami, kuid ei suuda kaardimängu lõpetada.
Mõningast huvitavust toob esimese seksuaalvahekorra kirjeldus. Naisosapool on Carol Gerber, kes Low Men in Yellow Coatsis oli veel väike tüdruk. Ühtlasi on ka see asjaolu ainuke, mis seob kogu asja kuidagi ulmega, sest “Ärtu Atlantises” ei ole seda mitte. Usutavust tõmbab maha ka fakt et King pole Vietnamist isegi kaugelt mööda käinud. Ameerika noorte tudengite elu 60ndatel pakub aga huvi ilmselt ainult neile kes on seal sel ajal ka ise käinud.
Mage, härra King. Kaks.
Arvatavasti meeldiks see raamat arvustaja Kikule.