Kasutajainfo

Stephen King

21.09.1947-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen King ·

Everything`s Eventual

(lühiromaan aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 1997; oktoober/november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kõik on mõeldav»
Stephen King «Kõik on mõeldav: 14 sünget lugu» 2003

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
8
0
0
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Algselt ilmunud F&SF`is ja hiljem CD-na..., kus peal veel "deathtoppe" ja "screamsavereid" ning paar mängu. Lugu ise on väga kingilik - peamiselt heas tähenduses.

Üks nooruk jutustab oma lugu. Ta on võrdlemisi kummalise korporatsiooni teenistuses, talle on on antud maja ja arvuti; kõik, mis ta soovib tuleb tahvlile üles tähendada ja jalutamast tagasi tulles ongi soovitu kohal. Pornoajakirju ei miskipärast ei saa; küll aga Nicole Kidmani autogrammiga pildi.

Poiss on erakordsete võimetega - ta oskab joonistada teatavaid kujundeid, mis tapavad inimesi. Lapsena oli ta selle võime avastanud ning hiljem ühe jõhkardi peal kasutanud... seepärast korporatsioon ta üles otsiski. Maagiliste sümbolite joonistamine talle meeldib - see on eventual, kuid alles pärast kahtesadat mõrva, hakkab ta oma ohvrite vastu huvi tundma. Korporatsioon räägib küll, et nad tahavad parandada maailma, aga poiss pole enam väga kindel.

Jutt on hea, ütleksin. Aga vaat lõpuosa jätab mulje nagu oleks plaanis olnud midagi palju pikemat, mis siis äkki ja kiiresti kokku tõmmati ja kuidagi lahendati. Lahenduse jätab King lugeja tõlgendada; mingi oma versioon mul on... aga päris kindel, kas King samuti mõtles, ma ei ole. Ütleme, et tõmmatakse seoseid kuningas Arthuri mütoloogiaga ja võib jääda mulje, et kogu see ümarlaua selzkond tegutseb miskitel hämaratel motiividel edasi. Põnevust on aga tõesti ehk rohkem fantasy, kui horror. Tugev "neli".

Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustaja on sisu kenasti kokku võtnud, ei näe põhjust seda uuesti ümber jutustama hakata. Lugu oli tõesti heas mõttes "Kingilik". Fantasyga seoseid ei näe, tegemist oli ikka tänapäeva linnamaailmas toimuva sf - jutuga. Loo lõpp oli piisavalt segaseks jäetud ja sidemed kuningas Arthuri ja Ümarlauaga piirdusid paari vihje ja viimase sõnaga.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle lugu üldjoontes täitsa meeldis. King tagasi juurte juures (tele)paatilised võimed. Olen luuser, a la Carrie. Kuid tundus, et tõega nagu eelkõnelejad ütlevad, kipub operatsiooni lõpp kirurgidel kiire olema ning skalpell jääb sisse
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa tore lugu. Mitte ydini briljantne, aga siiski tore. Mis sest, et lõpp, jah, on kuidagi... Võib-olla oli algne mõte asja kuidagi jätkata. Teine osa või veel yks seotud jutt või... mine tea. On nigu on.

Herr Golikovi teooria on ehk veidi venivate niitidega, ise ma seda tekstist kyll välja ei lugenud. Aga hea tahtmise korral, miks ka mitte. Selline mõnus mõttemäng.

Teksti loeti eesti keeles

Jutt ise oli üsna korralik, kuid päris viite välja ei vea. Mind häiris peategelase selline suht kerglane suhtumine asjasse. Ise ta küll väitis pidevalt, et ta pole loll, kuid kergelt opaka mulje jättis ta mulle küll. Ja see tema kahetsus peale kõiki neid mõrvu... Mina küll seda ei usu! Aga samas, võib-olla tänapäeva ameerika noored ongi just sellised. Mine võta kinni
Teksti loeti eesti keeles

Lõpp vajus tõesti ära, täpsemalt seda polnudki. Poolik lugu, niiöelda. Minategelase kahetsus oli tõesti tobe, eriti muresolek oma "surematu hinge pärast"-sellise töökoha vastuvõtmise järel on küll imelik oma usklikkust demonstreerida. Ja kas ta ei võinud ülemustele või politseisse kaevata, kui Skipper teda töökohal ründas?
Teksti loeti eesti keeles

Minule tundus - ilmselt professionaalsest kretinismist - et see jutt on mõeldud omamoodi hoiatusena tänapäeva arvutiviiruste kirjutajatele ja kõiksugu muudele kräkkeritele. Et lõbus on seda kõike teha küll ja õigete inimeste heaks töötades võib see isegi majanduslikult tasuv olla, aga mõelgem ikka tagajärgedele ka.
Teksti loeti eesti keeles

Terve eelmise nädala lugesin ma Kingi. Hommikul bussis, õhtul bussis ja siis kui üksiku inimese üksildane ja kokkuhoidlik õhtusöök läpaka taga söödud. Siis voodisse pikali, laelamp kustu ja pead soojendav põrandalamp põlema. Nii on piisavalt valge ja pärast ei pea sooja teki alt lüliti juurde minema. Kui.
Nii sai parajasti üks lugu loetud. Päevaga.
Vaat, nende Kingi lugudega on selline veider lugu, kui üks loetud saab, siis kohe ei tahakski kohe järgmist lehekülge pöörata ja ahnelt neelama hakata. Lihtsad lood, aga ometi nõuavad enda ümber ruumi. No eks ma siis asjatasin natuke, lõhkusin Mammale puid, üritasin magada, tegin kohvi ja suitsu ... kahjuks on kevad käes ja lund enam kühveldama ei pea.
Hommikul bussis jälle uue loo algus – kuni õhtuni ja loo lõpuni välja.
Päev ja lugu.
Selline on mälestus.
Nüüd vaatan alapealkirja, 14 sünget lugu. Neliteist lugu. Esmaspäevast reedeni – üks lugu päevas!
Vaat selline nädal oli. Mõni üritaks kuidagist moodi seletada või oma mälestust võltsida, aga mina ei ole selline. Kui mul on valida aususe ja usutavuse vahel, siis valin kindlalt aususe. Iseasi kui lugu nõuab teisiti. Vaat lugu, mida ma jutustan, juhul kui jutustan, on iseasi. Siis on ka aususe küsimus, aga siis tuleb olla aus oma loo vastu. Sellel on omad reeglid ja see väljamõtlemist ei salli.

Tegelikult hakkasin ma seda va Kingi lugema just aususe pärast. Ma lõin eelmisel nädalal ühe maniaki entüklopeediaga laiaks. Nagu kärpse. Nüüd on minu entüklopeedial inetu plekk. Ja ma justkui peaks seletama, kuidas see sinna sai. Vähemalt enda jaoks.
Ma väitsin olevat ulmejuttudega nii, et need justkui peaksid sisaldama vähemalt ühte küllalt mittetavapärast mõtet ja seda mõtet tuleks näidata vähemalt kahest küljest. Et siis on lugu vähemalt rahuldavat hinnet väärt – muidu ei vea välja.
Panin punkti ja olin endaga mõne tunni rahul. Läksin raamatukokku ja seal ta lösutas. King. Kogumik, täis väga häid lugusid ja nende lugudes ei ole justkui mitte ühtegi mõtet. Aga lood on ju head. Ükskõik, kas on tegemist stiilipuhta õudukaga, ulmega või lausa tegelikult juhtuda võiva looga.
Mis värk on?
Nädal otsa mõtlesin.
Või vähemalt üritasin. Mõelda.
Põhiliselt sellest, et kuidas seda seletada.
Kas üritada lugusid tükkideks võtta, üksikosade tähtsust ja väärtust lahtedada? Või mis?
Ei ole ju tervik üksikosade summa.
Küsimus sellest, kuidas ta seda teeb. Ja mis on see, mida teised – need kärpsed – ei tee. Mul on usk ja tunne, et konks peitub käsitööoskuses. Nad seal kunstikoolis õpivad ju joonistamist ja kompat ja värve ja ... Kõige aluseks, ka juttude kirjutamisel on käsitööoskus.
Oma sellekohases jutus, kogumiku nimijutus „Kõik on võimalik“ arvab King ise teistmoodi. Tema väidab, et see loomepalang on tähtis. Saab ka ilma käsitööoskuseta hakkama, kuigi oleks hea mingeid oskusi ja teadmisi omada.
Jutu peategelasel on kaasasündinud hävitamisemaagia anne. Ja see loomepalang, see loomepalang on selline asi, et selle tunde pärast võiks ükskõik mida teha. Kasvõi tappa! Miski eetika või muu taoline ei sega. Peategelast hakkas segama siis, kui kakssada inimest oli juba tapetud. Tapetud tapmise naudingu pärast, selge see, et pudru ainult halbade inimeste tapmisest oli luulutus, mida ei uskunud tema ise ega need, kes talle seda rääkisid. Natuke totudel on see hea asi, et nendel on endale valetamine natuke lihtsam. Ega ma päris täpselt ei suuda ette kujutada, kuidas miskine MENSA endale valetab. Aga kindlasti valetab. Ainult Kingil oleks seda raskem kujutada – nii et kogu maailma Kingiarmatajate miljonid selle omaks võtaksid.
Vaat nii. Et on üks vilets kutt, kes oskab kaasasündinult maagiaga tappa, ta meelitatakse viletsalt tasustavaks palgmõrtsukaks, talle meeldib see protsess ja siis millalgi tekib tal arusaam tapmise halb olemisest. Või vähemalt nende tapetud inimeste tapmise mittepiisavast põhjendatusest. Jutt lõppeb peategelase maagilise sisetundega järgmisest tapetavast – pole eriline üllatus, selleks on teda palgamõrtsukaks värvanud mees. Ta otsustab olla aus?
Ahjaa, lugejal jääb kahtlus, kes kelle enne tapab ... vähemalt minul jäi.
Kuus rida, kerge sõnaliiasusega – Kingil kulus selleks viiekümmend kaks lehekülge. Ja väga hea oli.

Minul on ikka usk käsitöösse. Et seda palangut võib olla, aga selle palangu saadus on oluline. Mõtteliselt tuleb lahutada produkt loojast. Ja vaat siis, kui sellesse heade käsitöölise oskustega kirjutatud jutu siis poeb hing kah, siis saab hea jutu.
Ja see hing ...
Kujutlus lugeja peas?

Kui nüüd küsida endalt, et kui see hea käsitööoskusega King on kirjutanud sadu jutte, kas siis kõik need on sellised, millele ma paneks viie (kus lisaks käsitööoskusele on ka hing sees), siis oh’ei. Olen temalt lugenud päris mitut, mille hinne võiks kõikuda ühe ja kahe vahel. Käesolevas kogumikuski on kaks kahte. Noohh, kaks kolm miinust.

Väga hea jutt!
Meenub vana hea Melker Melkerson, kes oli selle nipi kätte saanud. Arusaamise nipi kättesaamisest saabus ikka väliste tunnustajate kaudu.

Käisin rõdul, tegin suitsu ja mõtlesin. Kingist. Et kuidas tema võiks kirjeldada öisel rõdul suitsetamist.
Kaugusest kostvad helid. Auto, ümberkaudsete majade räästad tilguvad. Sula. Kevad. Peenike suits näppude vahel. Erinev huuletunne, kas peenike või jäme filter. Roheline Philip Morris, minu mark. Peenike. Pikk ja peenike. Aastaid ei ole neid jämedaid rohelisi Philip Morriseid enam müügil. Harva, mõnikord olen tõmmanud muid suitse. Nende hulgas on jämedaid. Selle jämeda huuletunne on hoopis teistmoodi. Ergastav. Ma tean, et seda teistmoodi tunnet ma ei tunneks igapäevaselt neid jämedaid suus hoides.
Kingi käsitööoskuse oluline komponent on taoliste detailide teadvustamise oskuses. Ja siis ta kirjutab, siis ma tunnen seda. Seda pisikest, aga olulist erinevust suitsu ja suitsu vahel.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: