Kasutajainfo

Stephen King

21.09.1947-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen King ·

Dreamcatcher

(romaan aastast 2001)

Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (2)

“Dreamcatcheris” saavad kokku vanem ja uuem King. Vanema võib ära tunda kasvõi linnast Derry (“It”, “Insomina”), neljast poisist, kes lapsepõlves astuvad vastu jõhkrusele, võidavad selle, ning peavad kümnendite pärast kunagisest ühiskogemusest taas jõudu ammutama. Ainult, et vägivallatsevate noorukite asemel on nüüd vaenulikud tulnukad... Ka lastele osaks saavate julmustest tunneme ju vanema Kingi ära. Uuemaks Kingiks peaksin veelgi sügavamat tungimist tegelaste naha alla, nende psüühikasse, mälestustesse, mällu - mis lõpuks teebki inimesest inimese. Paraku ei sünni sellest laulatusest veel uut kvaliteeti. Kahtlemata on King kirjanikuna arenenud, sellest annab “Dreamcatcher” märku küll (no kasvõi need allusioonid nimieseme ja tegelaste saatuse vahel). Aga mõnele heale omadusele on nüüd selg küll liiga järsult pööratud.

Päästnud kunagi downi tõbi põdeva eakaaslase ülbajate käest, saavad poisid temaga sõbraks. Dudditsi alaareng on kompenseeritud telepaatiliste võimetega, mida ta sõpradele tasapisi “kingib”. Et nad ise sedamoodi “eriliseks” muutuvad, mõistavad nad alles hiljem. Kõige teravamalt siis, kui on taas neljakesi jahiretkel, ning põrkuvad kokku ohuga välikosmosest. Süzhee võib ju jabur tunduda - hallid mehikesed, kel telepaatilised võimed; kes istutavad inimestesse seeni ning mõnedes neist võib areneda ka “sitanirk” ehk nirgitaoline peletis, kelle loode inimese kõhus paneb ta esmalt vängelt peeretama ning pärast peremeeskeha tappes, temast taguotsast välja ronib...

Ühe sellise ohvriga kaks sõpra romaani algul kohtuvadki. Et see kõik halva õudusfilmi sarnane on, mõtlevad ka tegelased. Algul. Hiljem pole neil enam selleks aega. Siis saabub maniakist eriüksuslasega eesotsas sõjavägi, kes rünnakut USAle omade meetoditega menetlema hakkab. Nelikust hukkub kaks; üks interneeritakse sõjaväelaste poolt ning ühte seestub tulnuka - mr.Gray - ütleme, et miskit vaimu taolist. Ja siis läheb tagaajamiseks.

Romaani esimene kolmandik on - süzhee pealtnäha ajuvabadusest hoolimata - põnev ja õnnestunud. Seisak toimub keskel, mil minevik ja olevik kokku hakkavad jooksma, umbsõlme, ning daunikust Dudditsist saab emotsionaalne ja hiljem ka füüsiline side, millega tulnukatele vastu astutakse. Viimases kolmandikus hülgab King juba täielikult oma jutuvestja oskused ja laseb kangelastel teotseda telepaatilises mittereaalsuses... lugemine muutub võrdlemisi kurnavaks.

Sisu romaanil ju on... Kahtlemata ka hingega kirjutatud. Aga 600-leheküljelise romaani tegevus toimub umbes kahe ööpäeva jooksul. Sestap jäävadki dialoogides lausete vahele pikad meenutused, millele siis lisandub uuema Kingi kõrgkirjanduslik ambitsioonikus. Ma eelistasks rohkem traditsioonilisemat, hirmutamisele keskendunud Kingi ega soovitaks “Dreamcatcherit” kirjanikuga lähema tutvuse alustamiseks. Aga romaani läbiv südamilikkus ja kaastunne ei luba mul madalamat hinnet panna.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: