Kasutajainfo

Stephen King

21.09.1947-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen King ·

Night Shift

(kogumik aastast 1978)

Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Hirmsade hea kogumikuga on tegemist. Kui King telliseid kirjutab, siis kipub tal kuritihti ylearust vahtu tulema, sellist sygavalt psyhholoogilist, või vähemalt sellise pretentsiooniga. Näiteks kasvõi Library Policemanis oli ylearust kihti, rääkimata Carriest, Salem`s Lotist või muust. Lyhijutud on tal aga sellest pahest vabad, kuidagi.. hm.. parema figuuriga ;). Mu eriliseks lemmikuks on Jerusalem`s Lot, millest õhkub õrna Lovecraftilisust, nii nagu mõnest Lovecrafti loost aimub mälestusi Edgar A. Poest. Tõenäoliselt kirjutab mõni järgmise põlvkonna õuduk-meister kah yhe memorandum-monumendi a la Stephen King, et rida jätkata. Jerusalem`s Lot on sellegipoolest jõhkralt hea, klassika kuidagi, nagu ka Maisilapsed, või l am the Doorway, Sometimes They Come Back, l Know, What You Need... ja siis veel see lugu, kus äsjaostetud hoonet rottidest puhastati, ning kõige alumistes keldrites murti sissepääs veel sygavamale maa alla, kus maja eellase kinnimyyritud keldrikäikudes rotid sadu aastaid siginud ja arenenud olid. Muteerunud samuti - kinniste olude tõttu. Abiks raamat, kui on eesmärgiks magama jäädes eelistada tulesid põlema jätta ;)
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Minu jaoks King siin tõestas, et on tõesti suurepärane (õudus)kirjanik. Jutud enamasti aegadest kui hiljuti ülikooli lõpetanud King veel kirjandusest midagi mäletas, üritas, punnitas ja pidi ennast tõestama, et läbi suruda. Sealt ka siis see kvaliteet. Mälu järgi kokku lüües on kogumiku tekstidest tehtud 6 filmi + kahele kaks järge. Et seegi midagi näitab.

Lood nagu Night Surf ja I Am The Doorway tõestavad veenvalt ka Kingi literatuurset küpsust. Kahjuks ka mitteulmet sisse lipsanud - päämiselt ameerikas nii populaarsete maniakk-sarimõrtsukate teemdadel. Aga kui ulmelised kokku lüüa, siis alla "viie" ei tule kuidagi.

One For The Road on järg romaanile "Salem`s Lot" - üks parimaid kogumikus. Kuigi ei ütle vampirismi kohta mitte midagi uut. Ometi väga mõjuv ja õudne. Üks tippe kahtlemata ka The Boogeyman - eesti keeli väga õnnestunult kodukäijaks ümber pandud. The Mangler oli mõnus - selline hoiatusjutt, et kui isehakanud optimistid kurje deemoneid eksortsismiraamatutega välja hajkkavad ajama. Oluliselt paremaks ei saa... Trucks läbileierdatud teemal, et kui masinad mässu tõstavad. Ikkagi suudab King seal paari uudse episoodiga midagi võimsat ära teha. Sometimes They Come Back`is ilmneb võrratul kujul Kingi jutustaja oskus - kuigi jälle midagi uut nagu poleks, lippab stoori jõle hästi. I Know What You Need samuti üks lemmikuid, kuigi eriti õudne ehk polnud. Maisilapsi oli vaid filmina näinud - positiivse laengu andis see, et jutus peategelased ikka ära retsiti. Filmi jaoks mõeldi mingi totakas lõpp välja. Kah omamoodi hoiatusjutt - USA agraarne sisemaa põeb tõepoolest tugevat protestantlikku religioosset fanatismi.

Kordaks vana tõe siiski veel üle - mida lühemalt King teeb, seda parem ja õudsam. Ka tema Bag of Bones polnd ju muud midagi kui 20 korda pikemaks venitatud harilik ghost-story.

Asjalikust lisavad raamatule ka John McDonaldi ja Kingi enda eessõnad. Julgeks tõesti soovitada - vähemasti pooled jutud kahekümnest on mõnusad, mugavad lugeda, põnevad ja õudsed, sisaldades ühtlasi ka mingit kirjanduslikku ainest, mis Kingi tellistes ära kipub kaduma.
Teksti loeti eesti, inglise, vene

"Pärast päikeseloojangut" oli nii halb, et ma lubasin endale rohkem mitte ühtegi Kingi kogumikku lugeda. Siis sirvisin natuke BAAS-i ning kaasarvustajate head hinded "Öisele vahetusele" panid mõtlema, et äkki siiski tasuks korra veel proovida. Kokkuvõtlikult: ei kahetse. See on noore väga andeka kirjaniku kogumik ja siin juletakse veel katsetada, mängida ja isegi parodiseerida. Siin on veel värskust.

Kaugeltki mitte kõik ulmelood ei saanud head hinnet ja ka mitteulmeliste tekstide hulgas on mõni kogumiku tipplugu: "Mees, kes armastas lilli" tundub stiililt lausa brädbörilik. Eriline jama on aga näiteks see jutt, kuidas keegi halvaks läinud õlle joomisest mingiks limukaks moondub ("Gray Matter") ning Veenuse orbiidilt üles korjatud tulnukanakkus ("I Am the Doorway") polnud ka suurem asi. Ja kahetsusväärselt paljudes juttudes osutub minategelane lõpuks mõrtsukaks. Iga kord üksikult selline trikk pahaaimamatu lugeja peal töötab, aga süsteemina iseenesestmõistetavalt mitte.

Kõigest ülalöeldust hoolimata on see siiski hea kogumik.

Teksti loeti inglise keeles

See raamat on pärlikee. Stephen Kingi esimene jutukogu, mis on suuremas osas kirjutatud napilt peale ülikooli lõpetamist. Kogumik ise ilmus siis, kui autor oli 29-aastane. Selles köites on koos mitmed lühijutud, mis on ka hiljem suurele ekraanile toodud - kuus filmi (tuntumatest näiteks "Children Of The Corn" ja "Maximum Overdrive") ja neli teleadaptsiooni (näiteks "Sometimes They Come Back" ja "Cat's Eye").



Kui rääkida enim enda jaoks silmajäänuist siis "Karniis" oli üks paganama pinev tükk, siis kui tuli jutus ühtäkki pööre, hakkas minevikust midagi esile pugema, äkki on kusagil "Marduses" või sarnases kohas näppu jäänud.


"Redeli ülemine pulk" - tõi pisara silma. Tõsi, tegemist oli siiski õudusjutuga aga ma ise pakun, et ilmselt on kõige lugejasõbralikum kui tohib niimoodi ütelda. Venna ja õe suhe läbi aastakümnete, ainult 14 lehekülge aga kui hästi tabatud.


"Rullija" - see oli enda jaoks kõige õudsem. Lühijutu puhul on raske sisust rääkida, sest teinekord annadki lausega kogu jutu iva edasi. Seega - lugege ise.


Eks neid väärt jutte oli teisigi, tegelikult ühtegi halba polnudki. Ei hakka rohkem eraldi välja toomagi. Niipalju veel ütlen, et oli nii ulmelisi kui vägagi realistlikke ja igapäevaseid. Tea, kas enam vaatangi tänaval lillekimbuga käivaid mehi sama pilguga ("Mees, kes armastas lilli")...


Kogumik meenutas endale igatepidi "Mardust", just ajast, mil see oli ajakirja kujul. Selline toores, vahetu, siiras stiil. Kohati muidugi võiks kirjandusparnassilt alla vaadates hapult muiata ja ütelda, et logisev algaja-värk. Jah, täpselt nii ongi - need jutu on kirjutatud mingi nurga alt vaadates amatöörlikult. Kuigi sellel sõnal kipub olema halb varjund siis TEGELIKULT tähendab see asjaarmastajat. Ning mis saab olla parem kui - et armastad seda, mida teed? Seega - kuna King on kirjutanud palju, väga palju (üle 50-aastase loomekarjääri jooksul pea 60 romaani, kümmekond jutukogu, ca paarsada lühijuttu) siis just algusepoole oli ta looming eriti vahetu ja mõnus.


Lugesin ise nii nagu ikka - reeglina voodis enne magamaminekut. Ning nii mõnelgi ööl tuld kustutades jäin murelikult mõtlema, et ega nüüd kapist koll ei tule? Samuti väljas muruniidukit kuuldes hakkas "Niidukmees" silme ees kerima.


Ehe ja vürtsine värk, soovitan soojalt.


Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: