Nooremapoolne abielupaar sõidab puhkuse ajal oma autoga mööda Ameerikat ringi. Mees püüab tuua sõitu sisse natuke ettearvamatut momenti ja keerab naise vastuseisust hoolimata põhimaanteelt kõrvalteele. Tüübil on ka soov näidata, et tal on hea orienteerumistaju. Aga loomulikult läheb tee järjest kitsamaks ja ühtegi autot vastu ei tule ja maastik läheb metsikumaks ja...
Üldiselt moodustab suure osa tekstist just selle sõidu kirjeldus, samuti mehe ja naise vahelise pingelise miljöö vaatlus. See on küllalt hästi välja tulnud. Kui aga lõpuks jõutakse muinasjutuliselt nukulikku linnakesse, vajub lugu nagu ära. Võib-olla see ainult tundub mulle, sest teema, mis siis sisse tuleb, jääb mulle kaugeks. Kingi teostest on tihti näha, et 50-ndate ja 60-ndate rock´n´roll on talle suurt mõju avaldanud. Selles nukulinnas, kuhu paarike jõuab, elavad aga kõik need rockistaarid, kes suht noores eas surma on saanud: Richie Valens, Roy Orbison, Janis Joplin, Presley... Kui paarike aru saab, et nad on zombide keskele sattunud, on juba hilja. Selline keskmine lugu oma plusside ja miinustega.