1.
31
3.581
2.
5
3.6
3.
40
4.4
4.
6
3.833
5.
6
4.5
6.
21
4.476
7.
24
3.875
8.
6
3.5
9.
21
3.667
10.
3
3.667
11.
1
4.0
12.
7
4.286
13.
12
4.25
15.
4
3.25
16.
8
3.625
17.
7
4.286
18.
2
3.5
19.
12
4.333
20.
25
4.4
22.
4
3.0
23.
3
3.333
24.
22
4.136
25.
30
3.267
27.
4
4.25
28.
12
4.5
29.
4
4.5
30.
3
2.0
31.
3
4.0
32.
3
5.0
33.
4
4.0
34.
4
4.0
35.
15
4.133
36.
2
5.0
37.
4
4.5
38.
6
3.5
40.
1
4.0
41.
1
2.0
42.
2
3.5
44.
1
3.0
45.
8
4.0
46.
7
3.857
47.
6
3.667
48.
6
3.0
49.
1
4.0
51.
1
5.0
52.
2
5.0
53.
1
4.0
55.
1
5.0
56.
1
5.0
57.
2
3.5
58.
1
5.0
60.
2
3.5
62.
1
3.0
63.
1
4.0
65.
2
3.0
2.
1
5.0
3.
1
3.0
5.
2
4.5
6.
2
4.5
7.
2
4.5
12.
1
4.0
13.
1
4.0
15.
1
4.0
21.
9
4.111
22.
10
4.5
24.
2
3.5
25.
2
2.0
26.
2
2.5
27.
2
4.0
28.
1
2.0
35.
1
1.0
2.
1
5.0
4.
1
5.0
18.
2
4.0
20.
1
4.0
22.
2
3.0
24.
1
2.0
26.
9
4.667
27.
1
5.0
30.
1
3.0
31.
1
2.0
32.
1
4.0
33.
2
5.0
34.
2
4.5
35.
3
3.667
37.
1
5.0
38.
2
3.5
40.
6
4.833
41.
1
5.0
42.
1
3.0
43.
2
3.5
45.
6
4.5
46.
3
5.0
47.
2
5.0
49.
1
4.0
54.
2
3.5
59.
5
4.4
60.
2
4.0
61.
1
3.0
65.
3
5.0
66.
7
4.143
67.
1
4.0
68.
1
4.0
70.
2
5.0
71.
2
3.5
72.
5
4.4
74.
1
3.0
75.
1
3.0
77.
1
4.0
83.
1
4.0
88.
2
3.5
91.
1
4.0
92.
2
4.0
95.
9
3.889
96.
7
4.143
97.
6
3.833
98.
8
4.75
99.
6
3.333
100.
7
2.857
101.
9
4.222
103.
7
3.714
104.
7
4.714
106.
6
4.167
107.
7
4.857
108.
8
4.75
109.
2
3.5
110.
1
4.0
111.
2
2.5
112.
2
4.5
114.
1
3.0
115.
2
4.0
116.
2
4.5
117.
2
3.5
1.
5
4.8
3.
1
4.0
5.
1
5.0
7.
1
5.0
11.
2
3.0
15.
10
4.1
18.
2
3.0
(kogumik aastast 1993)
Raamatus on tõesti mõned kohatud tekstid. Näiteks mitteilukirjanduslik "Head Down". See on sisuliselt spordikommentaar, kus King kirjeldab oma poja pesapallivõistkonna jõudmist osariigi finaali. Isegi selle mängu reeglite tundjale on see küllalt tüütu lugemine. Samuti täiesti kohatu laast "The Beggar and The Diamond" - mingi araabia muinasjutu ümberjutustus.
Kogumikus on mõned tekstid, mis ulmeks ei liigitu: "Dolan´s Cadillac", "Fifth Quarter", "Doctor´s Case" ja "My pretty Pony". Viimane on ühe "elutarga" vanamehe monoloog oma pojapojale, "õpetlik" selgitus sellest, kuidas erinevatel eluperioodidel aeg näib erineva kiirusega liikuvat. Teine suhteliselt igav lugu on "Doctor´s Case", kus doktor Watson lahendab mõrvaloo kiiremini kui Holmes. See jutt sarnaneb küll rohkem Agatha Christie kui Conan Doyle´i stiilile.
Kui midagi esile tõsta, siis lühinäidendit "Sorry, Right Number" ja "Chattery Teethi". See viimane on lugu sellest, kuidas veoautojuht ostab väikesest bensujaamast üleskeeratava mänguasja - hiiglaslikku mõõtu Lõgishambad. Mänguasi on küll katki, aga müüja mainib, et õigesse kohta antava tonksu abil võib hammasratas õigesse sälku sattuda ja ehk hakkavad hambad tööle. Muidugi hakkavad... ja eks midagi pea ka ju nende vahele jääma. Ettearvatava lõpuga, ent ikkagi tore lugu.
"Sneakers" ("Tossud") on omapärane tondijutt. Vabakutseline helitehnik märkab suure büroohoone 3. korruse peldiku boksi ukse all tossusid. Tossud on seal ka järgmisel korral, ja ülejärgmisel ja üleülejärgmise korral - kolm kuud hiljem. Kuidas on võimalik, et koristajad laipa ei leia? Pole ju võimalik, et tüüp istub vetsus just neil hetkil, kui helitehnik seal käib. Nähtu hakkab mehe psüühikale mõju avaldama...
Alla keskmise lugudest võiks nimetada "Dedication´it" - ühe (neegrist) kirjaniku ja tolle alter ego vaheline suhe nähtuna kirjaniku ema silmade läbi. Lugu sisaldab ka ühte pikantset ning rõvedat episoodi, nii et vuih-öäk-puritaanid võivad selle vahele jätta. "Crouch End" on taas üks kummardus Lovecraftile, ent mulle tundub, et olen midagi sellist ka varem lugenud (Londoni äärelinn, selle kummalised elanikud ja teisest dimensioonist - vist küll maa alt - ilmuvad olevused, kes aeg-ajalt võtavad kohalikke (antud juhul prantslasest avbielupaari) õnneks; väga sarnane lugu on Brian Lumley "Snarker´s Son).
"It Grows On You" on tugev meeleolu-novell, depressiivse alatooniga, "Popsy" aga lihtne, ent terav õudusjutt. Tugevate keskmike hulka loen ka "Suffer The Little Childreni" - psühhiaatria ja horrori piiril balansseeriva loo, mida võiks eraldi vist viiega hinnata.
Panen viiele miinuse taha, aga seda ka rohkem nii moepärast – et markeerida kuidagi mõningaid kehvemaid lugusid.
