Hoolimata noormehe hallist välimusest, suhe siiski areneb. Samas jääb see suhe siiski rohkem sellise koolisõpruse tasandile, sest tütarlast ootab kodulinnas kindel noormees.
Lugu kogub tuure ning lause «I know what you need.» kordub üha sagedamini... kordub suisa painava maniakaalsusega. Eks vilunud õudusefänn teeb asjast omad järeldused ning ega üldiselt ka pettuma ei pea.
Jutu üheks suurimaks plussiks on, et peategelasest tütarlapsele on võimalik kaasa elada... enamikele moodsama õuduse tülpinud bitchidele ma kaasa elada ei taha või lihtsalt ei viitsi. Miinuseks loeks teatava etteaimatavuse ja seebilisuse, aga kui selle loo kirjutamisel peeti silmas naisteajakirja «Cosmopolitan» lugejaid, siis võib seda kõike ju ka mõista. Mina sellisesse sihtgruppi ei kuulu ning neli oleks seega suhteliselt õiglane hinne.
Mõningad bibliograafiad väidavad, et antud tekst kuulub Cthulhu sarja ning väidavad valesti. Jutus mainitakse kusagil riiulis seisvaid raamatuid ning teiste seas on ka «Necronomicon». Muu seos Cthulhu müütidega puudub.
Vene keeles on jutu pealkirjaks «Я знаю, чего ты хочешь».