Tulnukate laev, tuleb välja, on kõik see aeg vedelenud otse nende nina all Maine` metsas.kusagil mulla sees.ja ühel ilusal päeval komistab üks kirjelduste järgi üsna topitav naiskirjanik sellele sõna otseses mõttes otsa. ta kaevab... ja mõne aja pärast leiutab isekirjutava kirjutusmasina.veel natuke hiljem lisandub isekaevav labidas.siis hakkavad lähedase asula elanikud kah igasuguseid huvitavaid asju välja mõtlema...mis asju? arranzeeritud asju, mis teevad nüüd seda, mida nad alguses üldse tegema ei pidanud.muuhulgas muidugi korraldavad ka veresaunu.on positiivne kangelane ka - üks joodik-luuletaja. on üks suur küsimärk ka - geeniusest poiss Hilly Brown. Läbimõtlematus ja kiirustamine tulebki põhiliselt temaga seoses välja. Esiteks pole ühtki põhjust loo seisukohast, miks ta geenius peaks olema. Teiseks kaob ta poole romaani pealt ära ning ilmub taas alles eelviimasel leheküljel, et teha oma suur ðest, umbes nagu "The Stand`"is Trashcan Man.Antud juhul on suureks teoks venna tähelaevast päästmine. Liigutav? Inimlik?nagu tavaliselt.ja tühine.Ainuke tõeliselt huvitav idee oli vist see, kuidas tulnukad taas ellu ärkasid peale maapõues veedetud und - taaskehastudes, või sisse imbudes asula elanikesse, kes siis tasapisi muutuvad ise tulnukateks, säilitades natuke, aegamööda aga aina vähem, inimlikku identiteeti.