Ilmselt esimene Austraalia õudusautor, keda lugenud olen. Näikse, et Kennett on kängurumaa üks edukamaid tondijuttude kirjutajaid, teeb ta seda vana inglise õhustikku Uue Maailma omaga oskuslikult segades. Käesolev jutt on algselt ilmunud Inglismaal ühes tondijutu valimikus ja siis K.E. Wagneri aasta parimate õudusjuttude antoloogias ümbertrükkimist leidnud. Kennett avaldanud veel paar romaani ja hulgaliselt jutte, pealkirjade järgi paistavad nad tondikad olevat...
Niisiis, on tegevus selles, et üks erruläinud tondipüüdja (ilmselt tegelane ka mõnes teises Kennetti teoses) sõidab suveks Austraaliast Inglismaale mootorrattaga vanu kummituslosse läbi sõitma, eesmärgiks ainult turism, ei enamat. Paraku satub ta ühe vana häärberi väravas avariisse ja leiab ennast lossist hospitaliseerituna.
Edasi algab tüübiline M.R. Jamesi laadis tegevus. Uustulnuk, kes peagi jalgadel ja ootab sõiduvahendi remontimist, tuhnib pisut ringi. Härra on ise mandril ja häärberirahvas ei paista olevat eriti külailise lahkumisest huvitatud, eriti peale seda kui kuulevad, et viimane Austraaliast ja tondiasjandusega tuttav.
Siis satub meie kangelane labürinti, loomulikult on selle keskel mingi lukustatud osa, loomulikult leiab ta raamatukogust salapärase teose, milles labürindi ehitamisest ja selle ladinakeelse lausega pitseerimisest juttu... Loomulikult on tegemist uues kuues, eriti lahedalt kirjutatud originaalse ideega tondijutuga!
Erineb ta Jamesi omast vast sellepoolest, et siin koll ka igast küljest ära põhjendatakse ja üldse kõik lahtised otsad saavad seletuse. Samuti likvideeritakse kummitus, koos tema ilmumise põhjusega ilusti ära. Jube on küll ja tegelikult ka jutul vist veidi sügavama alatoon. Igaljuhul - Braavo!
Niisiis, on tegevus selles, et üks erruläinud tondipüüdja (ilmselt tegelane ka mõnes teises Kennetti teoses) sõidab suveks Austraaliast Inglismaale mootorrattaga vanu kummituslosse läbi sõitma, eesmärgiks ainult turism, ei enamat. Paraku satub ta ühe vana häärberi väravas avariisse ja leiab ennast lossist hospitaliseerituna.
Edasi algab tüübiline M.R. Jamesi laadis tegevus. Uustulnuk, kes peagi jalgadel ja ootab sõiduvahendi remontimist, tuhnib pisut ringi. Härra on ise mandril ja häärberirahvas ei paista olevat eriti külailise lahkumisest huvitatud, eriti peale seda kui kuulevad, et viimane Austraaliast ja tondiasjandusega tuttav.
Siis satub meie kangelane labürinti, loomulikult on selle keskel mingi lukustatud osa, loomulikult leiab ta raamatukogust salapärase teose, milles labürindi ehitamisest ja selle ladinakeelse lausega pitseerimisest juttu... Loomulikult on tegemist uues kuues, eriti lahedalt kirjutatud originaalse ideega tondijutuga!
Erineb ta Jamesi omast vast sellepoolest, et siin koll ka igast küljest ära põhjendatakse ja üldse kõik lahtised otsad saavad seletuse. Samuti likvideeritakse kummitus, koos tema ilmumise põhjusega ilusti ära. Jube on küll ja tegelikult ka jutul vist veidi sügavama alatoon. Igaljuhul - Braavo!