2.
2
4.5
6.
1
5.0
1.
3
5.0
32.
1
3.0
34.
3
4.0
38.
2
4.5
39.
2
3.5
43.
1
3.0
50.
3
5.0
55.
1
5.0
59.
1
5.0
61.
1
2.0
64.
1
3.0
74.
1
3.0
1.
1
4.0
2.
1
5.0
3.
1
5.0
4.
1
5.0
6.
1
5.0
9.
1
5.0
(jutt aastast 1950)
Kindlasti on tegu väljapaistva jutuga ning kindlasti pole jutu teemaks tööõnnetus ajamasinaga... tegu on siiski ilukirjandusega ja jutu sisuks on hoopis ühe pehmeloomulise ja põhjajoonud, kuid siiski eheda inimliku olemuse säilitanud XX sajandi arsti lugu.
Doktoril keelati kunagi mingitel põhjustel arstide kutsenõukogu poolt inimeste ravimine. Arst elab nüüd kusagil agulis ning on üsna põhjajoonud, samas on doktoril säilinud siiski mingi sisemine väärikus. Ühel hommikul, mil eksarst on alkoholipuudusest juba deliiriumi vajumas avastab ta oma elamisest miski arstikohvri...
... mis pärineb üsna kaugest tulevikust. Nimelt on tulevikus ühel olengul mingi professor teatavaks teinud, et ta ehitas ajamasina, mille töökindlust ta siis tuttava arsti ametikohvriga ka demonstreeris. Kahjuks töötab ajamasin vaid ühesuunaliselt ning seega pole võimalik kohvrit tagasi tuua...
... ning just seetõttu avaneb meie põhjajoonud arstil suur võimalus ja temast saab lihtsalt üks XX sajandi paremaid ravijaid, keda ajuti suisa imearstiks peetakse.
Lummab autori oskus kompaktselt kirjeldada: paarikümnele leheküljele on ju üsna palju mahtunud. Osavalt antakse vaatenurkade muutmisega edasi loo kõikvõimalikke tahke. Kena oli ka see jobustunud tulevik, kust kohver pärines. Jah, ja eriti hästi oli kirjanikul välja kukkunud see blondiin näitsik (hilisem doktori abiline), kes tõestas ilmekalt teesi, et ega vaesus lirvat murra ning jõukus sellist kah ei riku!
Viis... ja kõigi võimalike plussidega!!!
Võrratu jutt võrratult autorilt, mis Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) liikmete hääletusel jõudis 25 parima, enne 1965. aastat ilmunud ulmejutu hulka.
Minu hinnang jääb kahe eelmise vahepeale. Et on vale öelda, et lugu millegagi silma ei paista, aga samas ei ole lakekrantsist eksarsti "ehe inimlik olemus" nüüd ka midagi sellist, millele arvustuses eriliselt rõhuda.
Meeldisidki mitte niivõrd lugu ise ja tema süzhee vaid sekkaeksinud detailid - kretiinide tulevikuühiskond ja doktori assistendi "ehe ebainimlik olemus".
