Loomulikult pole CMK "Best of" võimalik ilma tekstideta nagu "The Little Black bag"; "The Marching Morons; "Two Dooms", "The Mindworm"; "Gomez"; "The Altar..."; "The Adventurer"; "Shark Ship". Ülejäänutest enamus samuti igati sobib... siiski on Pohl pidanud vajalikuks ka nende juttude ümbertrükkimist, mida peetakse ulmeloo ja CMK puhul olulisteks, ent mis novellidena pole päriselt siiski õnnestunud ("Friend to Man"; "The Remourseful"; "The Luckiest Man in Denv"). Julgen aravta, et Kornbluthi nimele poleks kindlasti paha teinud ja oleks ehk teenitumalt parimiku hulka kuulunud "Thirteen O`Clock"; "Time Bum" ja iseäranis "The Events...". Aga see on subjektiivne detail ja üldmuljet ei riku - Kornbluthi fenomenist annab kogumik kindlasti selge ülevaate. Ulmeklassika ju.
Ja eelkõige mäletatakse Kornbluthi tänapäeval just lühiproosa tõttu - tema romaanid nii õnnestunud ei olnud... ei elanud päriselt oma aega üle. "The Best of" sisaldab enamvähem kõiki alaliike, milles CMK kirjutas ning võtteid, mida kasutas - siin on pisut õudusfantasy`t, tulnukate invasioone, rabavaid puänte, sardoonilist huumorit, irvitavat viha lollide massi üle, pööraseid ajarände, kõhedaid tulevikke.